Kadri Kõiv, ilmus ajakirjas Personali Praktik oktoobris 2015
Mis on videotagasiside ühelt poolt tuntud ja levinud, kuid teisalt siiski küsimusi ja probleeme tekitava koolitusmeetodi kasutamise eesmärk ja fenomen?
Videotagasiside võimaldab vaadelda käitumist distantsilt ning annab realistliku pildi enesest ja oma käitumisest. Kuna videosalvestist saab vaadata korduvalt, on see hea võimalus süvaanalüüsiks – keskenduda käitumise eri aspektidele, mis kõik on tähtsad professionaalses suhtlemises. Nii areneb professionaalne kompetentsus – teadlikkus enda käitumisest, võime seda faktipõhiselt kirjeldada ja reflekteerida ning kokkuvõttes ka teadlikult juhtida (Hargie jt 2004).
Võimalus leida positiivsed rollimudelid
Videotreeningu algusaastatel pakuti videot kui võimalust enesega konfronteeruda, et teadvustada käitumise neid külgi, mida märkavad küll teised, kuid millest ise ei olda teadlik. Praegu on videotagasiside kasutamise eesmärk leida selle abil positiivseid rollimudeleid ja anda osalejatele teadmisi, oskusi ja motivatsiooni, et nad saaksid tulemuslikke käitumisviise hiljem rakendada eri olukordades. Seda saab teha vaid hästi ette valmistatud koolituse kaudu, mis kasvatab eneseusaldust ja kindlust (Nilsen jt 2005).
Kolmekordne tagasiside
Videotreeningus saab ilmneda unikaalne kolmekordse tagasiside fenomen.
- Treeningu käigus saab õppija tagasisidet oma tegevuse kohta, ise seda videost vaadates. Ta näeb nii enda tugevusi kui ka seda, mis võiks olla teisiti.
- Teine oluline tagasisideallikas on kaasõppijad. Paljud videotreeningus osalejad on leidnud, et oluline on saada teiste sarnase kogemuse või taustaga inimeste peegeldusi enda tegevusele ja õppida ka ise nende tegevuse vaatlemise kaudu.
- Kolmas oluline tagasisideallikas on eriettevalmistusega treener, kes aitab märgata ja teadvustada toimivaid käitumismudeleid ja sõnastada harjutuste põhjal olulisi soovitusi, mida õppija saab kasutada igapäevatöös.
Videotreening on unikaalne õpimeetod veel selle poolest, et ühel ja samal ajal mõjutab koolitaja kolme protsessi:
- õpiprotsessi, mille kavandamise ja juhtimisega enamik koolitajaid piirdub;
- grupiprotsessi, mis on vajalik õppimist soodustava õhkkonna ja õppijate vastastikuse toetuse käimapanekuks;
- õppija isiksuse kasvu protsessi. Viimane on otse seotud õppijate valmisolekuga väljuda mugavustsoonist, proovida uusi käitumisviise ja olla avatud tagasisidele.
Kuna videotreeneri vastutusala on klassikalise lektori omast palju suurem ja korraga tuleb fookuses hoida mitu tegevust, on Eesti suhtlemistreenerite ühingu kehtestatud videotreeningu standardis muu hulgas nõue, et treening tehakse kahe eriettevalmistuse saanud treeneri juhendamisel (ESTÜ).
Põhiprobleemid videotagasiside kasutamisel
Peamised probleemid, mis videotagasiside kasutamisega koolitusel on kaasnenud:
- endast videosalvestise nägemine võib tekitada ebakindlustunnet ja vähendada enesehinnangut;
- videosalvestise vaatamine grupis võib tekitada häbi ja ärevustunnet;
- destruktiivne kriitika videosalvestisele võib kaasa tuua kaitseseisundi ja õppimisest keeldumise;
- mittestruktuurne videoanalüüs (pole teada, miks ja mida jälgitakse ning analüüsitakse) ei võimalda salvestisest õppida ega aita kaasa, et käitumist edaspidi muuta;
- videoharjutuses vabatahtlik osalemine ei võimalda tagasisidet neile, kes seda kõige enam vajaksid;
- videotagaside ühekordse tegevusena, võimaluseta täiendavalt harjutada, saada julgustust ja juhiseid, on õppimise seisukohalt täiesti ebaefektiivne.
Nii Eestis kui ka mujal tehtud uuringutele toetudes võib väita, et videotagasiside ise ei kahjusta osalejaid vähimalgi määral, pigem võib seda teha, kui koolitajad kasutavad videotagasisidet oskamatult ja ettevaatamatult. Uuringud tõendavad, et videotagasiside harjutustega kaasnev ärevus ja pinge ei ole nii suur, et takistaks õpitavate käitumismudelite omandamist, vaid see väheneb, kui osalejad saavad harjutusi korrata (Jalak 2010; Karl, Kopf 1993).
Videotreeningu põhipunktid
Eestis on vaid suhtlemistreenerite väljaõppes osalenud saanud ettevalmistuse, kuidas neid probleeme ennetada ja muuta videoanalüüsi kasutamine õppimist tõhustavaks teguriks ning toetada osalejate enesekindlust ja soovi koolitusel õpitut igapäevatöös rakendada. Olulised on järgmised põhimõtted:
- treeningu eesmärgistamine ja selge näidustus videot kasutada (õppimise toetamine vs. näiteks meelelahutus);
- efektiivsete suhtlemisviiside eelnev tutvustamine ja harjutamine (soovitatavad mudelid vs. n-ö tundmatus kohas vette viskamine);
- turvalise õpikeskkonna loomine (kindlate eetiliste põhimõtete järgmine video kasutamisel, turvalisust toetav grupi suurus).
Õppimine ja hindamine tuleb hoida lahus
Videotagasisidet kasutatakse Eestis nii arendamisel kui ka hindamisel. Oleme kolleegidega Eesti organisatsioonides kohanud tava, et sisekoolituse käigus õpetatakse kindlat oskust, mille omandamist hinnatakse koolituse lõpul videotagasiside abil. Esiteks on oluline see, et oskuste omandamine eeldab piisavat arvu kordusi. Teiseks see, et õppimine ja hindamine ei sobi kokku, sest hindamise puhul on õpivõime väike ja õppija enesehinnang ohustatud. Videotagasiside muudab efektiivsemaks usalduslik õhkkond, harjutatavate oskuste eelnev läbitöötamine ja korduv harjutamine (Karl jt 1993). Seega peaksid õppimine ja hindamine olema teineteisest ajaliselt lahutatud.
Videotreeningu tulemuslikkus sõltub põhielementide hoolega läbimõeldud kavandamisest ja treeningu kindlast juhtimisest. Tähtis on koostada eesmärgipäraseid ülesandeid harjutamiseks ning teha videoanalüüs, mis arvestab hilisemaid õpieesmärke, osaleja isiksusliku kasvu protsesse ja grupidünaamikat. Treeningu käigus mõjutatava kolme protsessi vahel suudab sünergiat tekitada ja eelkirjeldatud probleemide ilmnemist ära hoida vaid selleks eriettevalmistuse saanud treeneritepaar.
Suhtlemistreenerite ühing kui tagatis
Eestis on püüdnud videotagasiside kasutamist korrastada ja treenereid koondada Eesti suhtlemistreenerite ühing (ESTÜ) – organisatsioon, mis annab suhtlemistreeneritele riikliku kutse. Kutse taotlemise eeldus on eriväljaõppe ja superviseeritud praktika läbimine. Koolituse tellijatele võib sellise väljaõppe läbimise ja kutsetunnistuse omamises veendumine olla üks garantiisid, et valitud koolituspartner saab videotagasisidega koolitusel pakkuda tema töötajatele väärtusliku ja tulemusliku õpikogemuse.
Kasuatud kirjandus
- ESTÜ, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing, http://www.suhtlemisoskused.ee/suhtlemistreening
- Jalak, K, (2010). Videotagasisidega harjutustega seonduv ärevus koolitusel ja selle mõju koolituse tajutavale kasulikkusele, Andragoogika kvalifikatsioonikursuse lõputöö, Tartu.
- Karl, K, Kopf J, (1993). Guidelines for Using Videotaped Feedback Effectively, Human Resource Development Quarterly, vol. 4, no. 3, Jossey-Bass Publishers.
- Nilsen, S, Baerheim, A, (2005). Feedback on video recorded consultations in medical teaching: why students loathe and love it – a focus-group based qualitative study, BMC Med Educ., Vol. 5, p. 28.
