Kristel Jalak, 8.12.2009
Tagasiside andmise üks olulisemaid reegleid on see, et tagasiside peaks olema vägivallatu. Mitte ainult juhtimisõpikud, vaid ka terve mõistus ütleb, et ainult sellise tagasiside-sõnumi abil, mida inimene on valmis ära kuulama (olgu see siis positiivne või negatiivne), on võimalus mõjutada tema käitumist või motivatsiooni.
Seega enne, kui asuda tagasisidet andma, tuleks endalt küsida: kas partner üldse soovib teilt tagasisidet saada?
Sageli tehtav oluline viga (nii üksikisiku kui organisatsiooni tagasiside-protsesside tasandil) on tagasiside andmine ilma, et partneri soovi seda (mitte)saada oleks arvestatud või tema arvamust üldse küsitudki. Ootamatu, soovimatu või vägisi antud tagasiside kannab endas sõnumit: “Minu vajadus sulle tagasisidet anda on olulisem, kui see, kas sa seda kuulda soovid või mitte!” Pole siis vaja imeks panna, kui sellist tagasisidet tõrjutakse.
Seega enne, kui asuda tagasisidet andma, tuleks endalt küsida: kas partner üldse soovib teilt tagasisidet saada?
Soovimatut tagasisidet võidakse pakkuda ka parimate kavatsustega – soovist aidata, teha teine inimene „korda“. Kuid jällegi – kui partner ei ole tagasisidet küsinud, siis sellistest motiividest ajendatud tagasiside pakkumine on oma olemuselt agressiivne ja teise poole vajadusi mitte arvestav. Sõnum on: “Mina tean paremini, milline sa pead olema”.
Juhid võivad siin vastu vaielda ja öelda, et nende töö on tagasisidet anda, ja alluvate asi seda vastu võtta. Kui küsimus on ebasoovitava käitumise korrigeerimises, siis olen nõus, et ebarealistlik oleks oodata innukat ootusärevust alluva poolt tagasiside saamiseks. Kuid mõelge korraks järele! Enamasti kaasneb vägisi antud tagasisidega eitamine, vastupanu, solvumine ja kaitsereaktsioon ning ka usaldussuhe võib halveneda. Mis kasu sellest siis üldse oli?
Kui te ei taju enda juures valmisolekut võrdseks partnerluseks, lükake tagasiside andmine edasi ja uurige ennast – mis takistab teil temasse lugupidavat suhtuda? Enamasti on põhjuseks lahendamata suhetest kogunenud emotsioonid – pahameel, vastumeelsus, usaldamatus jms. Kandes selliseid tundeid, ei saa te tagasiside andjana olla abistav või arendav.
Teine võimalus, kui te ei taju võrdset partnerlust, on vähendada oma ootusi tagasiside tulemuslikkuse osas.
Tagasiside pakkumine võib kanda endas teisigi kavatsusi, mis ei ole seotud mitte tagasiside saaja vajadustega. Näiteks võib selle eesmärgiks olla partneri tähelepanu kõrvale juhtimine teemalt või tegevuselt, mis on teise poole jaoks jaoks ebameeldiv. See võib töötada lühiajaliselt, kuid ei rahulda partneri vajadusi. Ta võib tunda ennast manipuleerituna ja tekitada usaldamatust, solvumist ning kaitseid.
Tagasiside pakkumine võib tuleneda sõbraks olemise püüdest, mis on ajendatud hirmust saada kõrvale lükatud või partneri poolt tõrjutud. Pakkudes toetavat ja empaatilist tagasisidet püütakse kindlustada partneri tähelepanu. Kui tegemist on enesekeskse või tagasiside-näljas oleva partneriga, võib selline lähenemine pikka aega töötada. See ei tekita küll mingit otsest kahju suhetele, kuid ei too kaasa ka kummagi poole vajaduste rahuldamist.
Motiiviks võib olla ka partneri karistamine, kättemaks, temas häbi- või süütunde tekitamine. Eriti ahvatlev on pakkuda sellist tagasisidet noorematele ja/või alistuvalt käituvatele inimestele, kes ei oska või ei taha ennast kehtestada. Sellistest motiividest ajendatud tagasiside andmine garanteerib suhete halvenemise. Kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis kindlasti.
Tagasiside vastuvõtmist toetavatest motiividest on esikohal partneri arendamine, aidates tal paremini mõista oma käitumise mõju. Kui see on tagasiside andja peamine motiiv, partner on valmis kuulama ja tagasisidestaja võimaldab tal reageerida just nii, nagu ta soovib, siis aus, selge ja lugupidav tagasiside on hindamatu kingitus ja suurepärane suhete kindlustaja.
Ettevaatik tuleks aga olla, et seda motiivi mitte segi ajada inimese arendamisega selleks, et vähendada enda ebamugavustunnet. Erinevalt esimeses lõigus kirjeldatust, ei ole siin fookus mitte partneri arendamisel, vaid tagasiside andja enda vajadustel. Partneri käitumise muutumine on vajalik ja kasulik talle, mitte tagasiside saajale.
Aktsepteeritav motiiv on ka isikliku või vastastikuse probleemi lahendamine. Tagasiside peaks viima probleemi defineerimiseni ja vastastikusele nõustumisele selle olemusega. Oluline on enda jaoks selgeks teha, kas oodatakse partnerilt mingit kindlat tegutsemist, või lihtsalt jagatakse temaga oma tähelepanekuid ja jäetakse talle vabad käe tegevusviiside valikul. Sellisest motiivist kantud tagasiside võib veelgi paremini suhteid kindlustada.
