Kristel Jalak, ilmus konverentsid.ee-s 21.05.2020 Kui tegemist on teie jaoks olulise esinemisega, siis tõenäoliselt olete närvis. Rohkem või vähem. Võib-olla värisevad käed või kuivab suu. Süda peksleb rinnus. Püsti tõustes ja kuulajaskonna ette astudes kordate mõttes paaniliselt oma esimesi lauseid. Avate suu ja ütlete – hoopis midagi muud. Katsetate kolleegi soovitust – tee kohe alguses … Read more
Mari-Liis Järg, ilmus Äripäevas 28.04.2020 Sageli arvatakse, et esinemisoskus on midagi, mida mõnel lihtsalt on ja teisel mitte. Tõsi – meie hulgas on neid, kes peavad enda nähtavaks-kuuldavaks tegemiseks nägema vähem vaeva, kuid enamik inimesi valmistab end sellisteks olukordadeks põhjalikult ette. Treenerina näen aga, et ka tõsise ettevalmistuse korral kipuvad korduma ikka ja jälle samad … Read more
Äripäeva erileht Koolitus, 27.11.2014 Koolituste tellimisel eksivad nii tellijad kui teenusepakkujad, kuid parima tulemuseni viib koos selgitatud vajadus ning kokku pandud õping, kirjutab 27.11 Äripäeva erileht Koolitus. “Olles töötanud nii koolitusjuhi kui koolitajana, olen näinud nuritellimusi mõlemalt poolelt,” selgitas “Terviklikud lahendused” ettevõtte DevelopDesign juht, koolitaja kui koolitusjuhina töötanud Kristel Jalak kehvadest teenuse ostmise praktikatest. “Näiteks … Read more
Adele Pao, ilmus Postimehes 7.02.2011 DevelopDesign koolitaja Kristel Jalak tulemustasusid ei poolda, kuna tema hinnangul motiveerib see ainult murdosa inimesi ning sedagi ainult lihtsamate ülesannete puhul. «Tulemustasu seosest motivatsiooniga on viimastel aastatel avaldatud huvitavaid uuringutulemusi. Teadlaste ühine seisukoht on, et tasu ja karistuse, kasutamine tulemuslikkuse suurendamiseks on põhjendatud, kui tegemist on lihtsa ülesande ja selge … Read more
Kadri Kõiv, ilmus ajakirjas Personali Praktik oktoobris 2015 Mis on videotagasiside ühelt poolt tuntud ja levinud, kuid teisalt siiski küsimusi ja probleeme tekitava koolitusmeetodi kasutamise eesmärk ja fenomen? Videotagasiside võimaldab vaadelda käitumist distantsilt ning annab realistliku pildi enesest ja oma käitumisest. Kuna videosalvestist saab vaadata korduvalt, on see hea võimalus süvaanalüüsiks – keskenduda käitumise eri … Read more
Kadri Kõiv, ilmus ajakirjas Personali Praktik, märtsis 2015 On mitmeid ameteid, mille puhul töö intensiivsuse, kõrge vastutuse ning pideva inimestega suhtlemise vajaduse tõttu on töötajal suur risk väsida oma tööst ning kaotada seeläbi produktiivsus ja suutlikkus kohaneda muudatustega. Püsimaks aastaid heas töö tegemise vormis, on oluline tegeleda regulaarselt enda nii tööalase kui isiksusliku arendamisega. Selleks … Read more
Mari-Liis Järg, 9.09.2013 Miskit on pealkirjas viltu, kas pole? Aga just motivatsiooni vähendamisest tahangi kirjutada. Sest seda teevad juhid organisatsioonis sageli tahtmatult või noh, mis seal salata, enamasti on eesmärgiks olnud hoopis head kavatsused. Aga välja kukub sootuks teisiti kui oodata võib. Tulemustasu võib olla korralik motivastioonikustuti. Kui koolitusel motivatsiooniteemat puudutada, siis ei ole juhti, kes ei teaks, … Read more
Kristel Jalak, 29.09.2010 Rosabeth M Kanter, Harvardi Ärikooli professor, heidab pilgu põhjustele, mis võivad meeskondades tekitada pingeid ja rahulolematust juhiga. Küsimus on inimeste ootustes ja lootustes, mis võivad vahel olla ebarealistlikud.Mis on siis need asjad, mida meeskonna liikmed oma juhilt ootavad – ja mida juht neile pakkuda ei saa? 1. Absoluutset selgust kõiges.Selged eesmärgid, selged … Read more
Kristel Jalak, 17.09.2010 89% täiskasvanud inimestest tunnistavad, et ühel või teisel moel peaksid nad ennast veel arendama. Mida nad selleks ette võtnud on? 45,5% – mitte midagi 23,6% on mõtelnud, et peaks midagi ette võtma 18,2% on rääkinud sõbrale või kolleegile, et peaks mõtlema millegi ette võtmise peale 12,7% loevad kirjandust, käivad seminaridel ja koolitustel, … Read more
Kristel Jalak, 7.06.2010 Rahulolu määr meie organisatsioonides on erinev. On kollektiive, kus inimesed on reeglina reipad ja rõõmsad. Aga leidub ka selliseid asutusi, kus valitseb pidev rahulolematus. Samas võivad vingumisel ja virisemisel organisatsioonis olla erinevad põhjused. Esiteks see, et inimesi tõepoolest miski häirib ja nad tahavad, et olukord muutuks. Andes oma rahulolematusest häälekalt teada loodavad … Read more