Mari-Liis Järg, ilmunud Eesti Ekspressi Koolitusekspressis 12.08.2010.
Mõnigi meist on keerutanud peas mõtet, kui õige läheks õppima. Ja kui mitte „päris“ kooli täiend- või kutseõppesse, siis äkki kuhugi kursusele või pikemasse arenguprogrammi…
Mõtlesin oma tutvusringkonnale ja kiiresti sõpru-tuttavaid silme eest läbi lastes näis neid jaguvat kahte leeri – need, kes vaevata end läbi koolituste-kursuste lasevad ja teised, kes vaatamata põhjalikule kaalumisele, planeerimisele siiski õppima mineku sammu ette ei võta.
Luuserid? Ei, sageli kindlust ja harjumuspärasust hindavad inimesed, kelle jaoks uue omandamine võib väljakutsest muutuda raskuseks.
Mõttepiirangud pidurdavad
Täiskasvanu läheneb õppimisvõimalusele sageli oma hetkeolukorda analüüsides. Kas mul on piisavalt aega, raha, energiat, kas mu töö saab tehtud, kas õpitav aitab mul midagi paremini teha ja paljut muudki.
Teemat analüüsides ilmnevad piirangud. Selgub, et juba teise linna õppima minek tekitab transpordikulu ja töölt eemal olles suureneb tegemata tööde virn veelgi. Loomulikult ei tähenda see, et üldse ei peaks kaaluma. Kuid erinevalt nendest, kes takistusi kaaludes ka
neile lahendused vastu panevad, kujuneb mõnede inimeste jaoks barjäär liiga suureks, nii et õppimisest loobutakse.
Lisaks välistele piirangutele on meis sageli ka sisemised (ehk isegi raskemini ületatavad) piirangud. Hirmud, mida me sageli endale ei teadvusta. Asjad, mida kardame juhtuvat kui õppima asume, või asjad, millest peame loobuma.
Ettevõtjana tegutseva Tiina (36) elus on olnud neid kordi, kus künnis, midagi uut õppima asuda on olnud liiga suur. Sageli on ta kaalunud ressursse aja ja raha mõõtmes, sest iseendale tööandjana on tema ainukeseks võimaluseks õppimist finantseerida omaenese rahakotist. Lisaks välistele piirangutele arvestab Tiina ka kahtlustega – äkki panustatud aeg ja raha ei ole tasakaalus sellega, mida ta tagasi saab.
Tiina ütleb, et tajub, et mida tõsisem ja olulisem on asi tema jaoks, seda raskem on ka õppima mineku otsuses kindel olla. Ka hirm muutuse ees võib teinekord osutuda suuremaks tahtest areneda.
Unistusest tegudeni
Mida sa tegelikult tahad? Millest unistad? Millist õppimise viisi ma vajan, igatsen? Kuidas see kursus aitab sul oma unistusi teostada? Need küsimused võiksid enne sobiva õppimisevõimaluse vastuse saada. Nii on lihtsam valida sobivad suunda, leida õpetajaid ja saada selgust, milline õppimise vorm võiks üldse kõne alla tulla.
Võimalusi on teadupoolest palju. Alates tasuta kursustest ametikoolide juures, e-õppest ja lõpetades kraadiõppega ülikoolide juures. Oluline on jällegi lähtuda iseendast. On neid, kes naudivad loenguid ja peavad praktilisi ülesandeid väheolulisteks, teised seevastu näevad kasu ainult tugevalt rakendusliku iseloomuga õppest. Pole õiget või valet, saab leida endale sobiva ja juba enne õppima asumist uurida, mida konkreetne koolitus endast kujutab, milliseid meetodeid kasutatakse.
Üheks segavaks faktoriks edasi õppimise teel võib saada mõttekäik, et hea küll, sobiv õpe on leitud, aga siiski, uued kursused tulevad ju kogu aeg, küll ma jõuan… Kaaludes kõiki kasusid ja takistusi võib tunduda, et täiendõppega annab oodata küll. Või pole aeg sobiv või on hetkel raharessurss piiratud. Edasilükkamiseks leiab põhjuse alati. Et mitte edasi lükata võiksid mõelda hirmudele, mis sul tegelikult takistavad õppimisega alustamist.
Samuti aitab õppimise kasuks valikut teha see, kui leida toetajaid, kes innustaks õppimaminemist ette võtma.
Oma kogemusest räägib Tiina, et õppima minek on kergem siis, kui mõned välised piirangud on kergesti ületatavad, näiteks leiad oma õpingutele rahastaja või toimub planeeritud kursus kodule lähemal.
Elukestva õppe toetaja, andragoog Talvi Märja on öelnud et “tarkusest ei saa kunagi lõhki minna.”. Ära lükka edasi, su unistused ootavad!
- Unista! Nii võid leida üles hoopis teistsuguseid soove ja tegeliku huvi kui lihtsalt õppeasutuste infobuklette lapates.
- Lisaks ratsionaalsetele poolt ja vastuargumentidele mõtle, mida sa kardad? Milline hirm sind takistab? Kui reaalne on sinu kahtlus, vastuargument tegelikult?
- Leia keegi, kes saab sinuga kaasa mõelda, vajadusel toetada aga ka pisut intrigeerida väljakutset vastu võtma.
- Uuri õppeprogrammi tausta, milliseid meetodeid kasutatakse, kes on õpetajad, kui suur osa on kodutöödele, kuidas teised kursustel käinud on rahule jäänud. Nii saad selgema pildi, kas pakutav on tõesti see, mis sinu huvi ja vajadusi katab.
Kaks kogemust
Tiina, (36) ettevõtja „Sellel aastal jätsin erialasesse pikemasse õppesse minemata. Kaalun alati panustatavat aega ja raha suhtes sellega, mida tagasi saan. Seekord jäid kahtlused peale. Näis, et praegusel eluetapil, kus lapsed on väikesed, pole otstarbekas võtta nii suurt tükki nendega olemise ajast kui pole kindel, kas ikka saan oma pingutuste eest seda, mida tegelikult otsin.“
Ametnikuna töötav Kristel (36) valis õppimiseks Tallinna Ülikooli magistriõppe, sest lektorid tundusid huvitavad ja mõnede ainete õppimist saab korraldada ka kodulinnas Tartus. “Läksin õppima linnakorraldust Tallinna Ülikooli, sest tahtsin saada laiemat arusaama sellest, kuidas (linna)ruum toimib. Samuti määras valitud eriala minu isiklik huvi, kuidas kogukonda linnaruumi planeerimisse paremini kaasata. Vanus on juba selline, et tahtsin õppida midagi, mis mind rikastab, laiendab minu seniseid arusaamu, mitte lihtsalt magistrikraadi ära teha.“
