Vagunid, vedurid ja rööpaseadjad

Pärnu rk110. juunil toimus Pärnu Keskraamatukogus ETKA Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud eelfoorum täiskasvanuharidusest. Eelfoorum selles mõttes, et üritus aitas valmistuda oktoobris toimuvaks täiskasvanuhariduse foorumiks. Eesmärgiks oli ühiselt leida ideid, mis aitaksid propageerida elukestvat õpet ja meelitada kas siis koolipinki tagasi või täiendkoolitusi saama ka neid inimesi, kelle arvates õppimine lõpeb koos lapsepõlvega.Sissejuhatuseks oli sotsialoog Ivi Proosi ettekanne uuringust: “Elukestev õppimine kui mõtteviis ja elustiil”. Seejärel juhatas Mati Ruul mõttetalguid.

Mõned mõttekillud, mis minu jaoks kõlama jäid:

  • Täiskasvanukoolitust vedavateks veduriteks on meil koolitajad ja tööandjad. Nemad otsivad rahastamisvõimalusi ja pakuvad välja koolitusi.  Õppurid on seni suhteliselt passiivsed vagunid, kes parimal juhul teevad valikuid pakutava seast, halvemal juhul lähevad sinna, kuhu “kästakse”.
  • Seega on ka meie koolitusturg eelkõige pakkumisekeskne, mitte inimese vajadustest tingitut nõudlustekeskne. Inimesed ei võta (veel) massiliselt vastutust isikliku arengu korraldamise eest. Ometigi võiks turgu juhtida nõudlus, õppuritest rööpaseadjad.
  • Levinud on märksõnad, mis veelgi rõhutavad inimese vähest omavastutust. Nt.: “täiskasvanud koolipingis”. Sõnad “kool”, “õppimine”, isegi “koolitus” tekitavad paljudele mõtteseose üldhariduskooliga, kus klassi ees tunde juhtiv õpetaja võtab enda kanda suurema osa vastutusest.
  • Paljudel inimestel on koolist ja õppimisest kaasa võtta vaid negatiivseid kogemusi-mälestusi. Täiskasvanukoolitajate ees lasub ülesanne see negatiivsus ületada. Mis seab suuri nõudeid koolitajate oskustele, hoiakutele ja suhtumisele.
  • Koolitusmaastik on väga lai. Valikute tegemine kõige pakutava hulgast on keeruline. Nii nagu on olemas karjäärinõustajad, võiksid olemas olla ka elukestva õppe nõustajad. Nii väheneks (tagantjärgitarkusena) valede valikute hulk. Ressursse (aeg, raha) säästaksid nii õppijad kui kogu ühiskond.
  • Koolitajatena usume, et elukestev õppimine on elustiil, õppimine iseenesest teeb õnnelikuks ja pakub rahuldust. Ja nende argumentidega püüame veenda ka mitteõppijaid. Paraku on enamik inimesi pragmaatilisema mõtteviisiga. Nad ei püüdle mitte õnnetundele, vaid saadavale kasule. Nad tulevad õppima, et olla edukamad, midagi saavutada – ja seda võiks sõnumite sõnastamisel arvestada.
  • Seega loosungi asemel: “Tagasi koolipinki” müüks ehk paremini: “Naabrist targemaks!”
  • Majanduskriis on juba toonud mentaalse muutuse. Alates 2009 aastast on oma hariduse ja konkurentsieelise peale mõtlemine märgatavalt laienenud nii noorte kui vanema põlvkonna hulgas.
  • Iga täiskasvanukoolitaja ülesanne peaks olema kujundada positiivset suhtumist õppimisse!

Lisan veel, et ürituse toimumise koht – Pärnu keskraamatukogu suur pärnu rk saalkonverentsisaal, on ideaalne koht nii väiksemate kui veidi suuremate koolituste, seminaride jms. läbiviimiseks. Õhu- ja valgusküllane, varustatud kõige vajalikuga. Klaas- ja kardinseinad võimaldavad reguleerida just nii avatud-suletud ruumi, kui parasjagu vaja ja ruumipaigutusega on suudetud saavutada täilik eraldatus raamatukogu igapäevatööst. Üle tänava on mitmeid söögikohti ning kohvipauside korraldamiseks on ka mitmeid lahendusi. Soovitan soojalt!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga