Uued kutsestandardid tulekul

21.juunil kogunes esimeseks kohtumiseks Talvi Märja juhitud töögrupp, kelle ülesandeks on  uue, 8-astmelise kutsestandardi väljatöötamine täiskasvanute koolitajatele. Külli All Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kristina Ruhno Kutsekojast selgitasid tausta, miks seda vaja on ning püüan nüüd teha sellest nõupidamisest omapoolse lühikokkuvõtte.
Eestis alustati 5-tasemelise kutsesüsteemiga 2001 aastal, eeskujuks teised euroopa riigid. Algne idee oli hoida kutsesüsteem lahus haridussüsteemist. Et kutsesüsteem alustaks justkui sealt, kus haridussüsteem oma töö lõpetab. Erialaliitude huvi kutsekvalifikatsiooni vastu oli suur. Praeguseks on koostatud 690 kutsestandardit ning väljastatud rohkem kui 50 tuhat kutsetunnistust.

Samas on ka selgunud, et haridus- ja kutsesüsteemi lahushoidmine ei olegi nii lihtne. Seda, et kutseharidus- ja kõrgkoolide lõpetajad saavad küll diplomi, mitte aga kutsetunnistuse, on haridussüsteemile palju ette heidetud. Eriti nende poolt, kes oma värske haridusega Euroopas läbi lüüa püüavad. Meie koolitunnistused on sealsete tööandjate jaoks justkui “puudega”, sest ei näita kvalifikatsiooni.

2006. aastal tuli Euroopa Liit välja uue, 8-astmelise kvalifikatsiooniraamistiku ideega. Süsteemi muutuse tingis eelkõige vajadus võrrelda õpiväljundeid, kvalifikatsioone erinevates riikides. Praegune 5-astmeline süsteem seda ei võimalda, sest igal riigil on omad tasemed ja standardid.

Eesti jaoks võimaldab 8-astmelisele raamistikule üleminek lähendada kutse- ja haridussüsteeme. Eelkõige tähendab see seda, et õppekavad peavad edaspidi vastama kutsestandardile. St. kutsestandardid muutuvad õppekavade tegemise aluseks.

Teisalt võimaldab uue mudeli kasutusele võtmine korrastada praegust küllaltki kaootilist kutsesüsteemi ning muuta erinevate valdkondade standardid omavahel võrreldavaks. Selleks kaardistatakse kõigepealt kõik kutsealad, et vältida väga kitsaste (nt. jäätmekäitlusettevõtte klienditeenindaja) või väga laiade kutsestandardite loomist.

Kaardistamistulemuste alusel algab uute kutsestandardite koostamine. Kõik standardid peavad valmis olema aastaks 2013, esimesed 100 uut standardit aga juba selle aasta lõpuks. See, mis järjekorras standardeid muutma hakatakse, sõltub eelkõige standardi „tähtsusest“. Prioriteetideks saavad:

  • need, mis on juba seotud õppekavadega
  • need, kus on suured lõpetajate/kutseomanike arvud
  • ja need, kus on olemas kompetentsed ja motiveeritud standardikoostajad.

Täiskasvanute koolitajate kutsestandardid peaksid plaani kohaselt valmima 2011 aasta lõpuks.

Suurim erinevus olemasolevatest standarditest on ehk see, et uued kutsestandardid saavad olema kompetentsipõhised ning sisaldama ka kompetentside hindamise kriteeriume ja –viise.

Ühtlasi arendatakse edasi kutsete andmist. Tulevad uued konkursid kutseandjatele ja kutse andja peab selgitama, kuidas ta kavatseb hinnata kutsestandardis toodud kompetentse.

Kasutan siin juhust, et kummutada müüt, nagu võimaldaks uus kvalifikatsiooniraamistik oluliselt laiendada erinevate kutseastmete kasutamist. Et näiteks mingil erialal, kus praegu väljastatakse tasemeid III, IV ja V, saab edaspidi anda astmeid ühest kaheksani. Kõik sõltub ikkagi haridusnõuetest ja kvalifikatsiooniraamistik peab mahutama kõik ametid alates lihttöölisest kuni professorini.

Bakalaureusekraadile vastab uuel skaalal VI aste, magistrikraadile VII ja doktorikraadile VIII. Seega saab tulevikus andragoogi eriala värske lõpetaja tõenäoliselt koos koolidiplomiga kätte ka VI taseme kutsetunnistuse. Mis ei tähenda, et madalamaid tasemeid üldse ei kasutata. Koolitusassistent või käsitööringi juhendaja, kellele standard ei nõua kõrgharidust, võivad ilmselt saada V või isegi IV taseme. Aga kõik saab selgemaks, kui on läbi vaieldud definitsioonid ja põhimõtted, lepitud kokku, mis on valdkond, amet, kutse, osakutse jne. Sellega töörühm tegelema asubki.

Huvilised saavad aga rohkem teavet uue kvalifikatsiooniraamistiku kohta Kutsekojast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga