Arenguvestluste “reanimeerimine”

“Siin näete arenguvestlusel viibivat töötajat. Raske öelda, kas tegemist on juhi või tema alluvaga, sest sarnast pilti võib näha mõlemal pool lauda. Halvimal juhul samaaegselt.”

Nii juhatasime sisse meie ettekande täna toimunud Pärnu Konverentside Juhtimiskoolitusel. Valisime arenguvestluste teema, sest sellest mõjusast ja motiveerivast arendusvahendist on paljudes organisatsioonides kujunenud formaalne, tüütu protseduur, mille eesmärki ei mõista ei juhid ega töötajad.

Ettekande slaidid leiate huvi korral siit, kuid et tegemist on peamiselt pildimaterjaliga, ütlen selgituseks ka mõned sõnad.

Enne, kui asuda arenguvestlusi taaselustama, tuleb aru saada, mis põhjus(t)el asi käest ära läks. Põhjused võivad olla näiteks järgmised: Jätka lugemist

Maaelu tööjõu-uuring lööb laineid

väike lehmTäna käsisin Põllumajandusministeeriumis esitlemas tehtud uuringut tööjõuvajadusest põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, millele viitasin juba varem. Uuringut tutvustava pressiteate juurest ministeeriumi kodulehel leiab lingi nüüd ka ka aruandele endale. (Hoiatan, et see on mahukas ja avaneb aeglaselt).

Tänastes Maalehe ja E24 äriuudistes on aga tulemuste (ajakirjanike poolt mõneti küll vildakaks nuditud) lühikokkuvõte juba pälvinud palju vihaseid kommentaare. Õnneks mitte küll töö teostajate suunas, vaid nende aadressil, kes maaelu “hukka on ajanud”. Jätka lugemist

Nüüdsest ka ühe-inimese uuringud!

Novembri lõpuni viiele tellijale 360individuaal- uuringud soodushinnaga 3900 krooni

Enamasti käsitletakse 360 tagasiside-uuringuid kui tervet organisatsiooni või mingit selle alaosa (nt. juhid, müügipersonal, mingi osakond või meeskond) haaravat toimingut. Hindamisküsimustikudki koostatakse nii, et need sobiksid kõikidele hindajatele/hinnatavatele ja reeglina lähtuvad need organisatsiooni üldistest väärtustest, käitumisstandarditest või kompetentsisüsteemist.
Kuid universaalsete asjadega on ikka nii, et see, mis sobib kõikidele ei sobi päris täpselt mitte kellelegi. Jätka lugemist

Maaelu nukker tulevik

heinapallPikk vaheaeg mu postitustes ei ole tingitud mitte suvepuhkusest, vaid pingsast tööst. Nimelt analüüsisin laekunud andmeid ja koostasin lõppraportit mahukale uuringule tööjõust põllumajanduse-, metsanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Uuringu tulemusi presenteerin 31. augustil Põllumajandusministeeriumis ja pärast seda läheb 200-leheküljeline aruanne üles ka ministeeriumi kodulehele. Statistikarägastikust avanev pilt on aga üsna kurb.

Jätka lugemist

Vagunid, vedurid ja rööpaseadjad

Pärnu rk110. juunil toimus Pärnu Keskraamatukogus ETKA Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud eelfoorum täiskasvanuharidusest. Eelfoorum selles mõttes, et üritus aitas valmistuda oktoobris toimuvaks täiskasvanuhariduse foorumiks. Eesmärgiks oli ühiselt leida ideid, mis aitaksid propageerida elukestvat õpet ja meelitada kas siis koolipinki tagasi või täiendkoolitusi saama ka neid inimesi, kelle arvates õppimine lõpeb koos lapsepõlvega. Jätka lugemist

Abiks algajale aruandekirjutajale

market_share_reportOlen parasjagu koostamas kahe uuringu aruandeid. Ühtlasi loen hulgaliselt aruandeid, mida on kirjutanud teised inimesed. Pikapeale hakkavad silma teatud seaduspärsused selles osas, kuidas tõlgendatakse arve.

Alljärgnevatest tabelitest võib abi olla nii nendele, kes ise üritavad numbreid sõnadesse vormida, kui ka nendele, kes loevad ja püüavad mõista teiste inimeste kirjanduslikke katsetusi statistika teemal. Jätka lugemist

Tagasiside töötajate arendamisel

tagasisideTäna läks trükikotta minu uus raamat “Tagasiside töötajate arendamisel“, mis jõuab raamatupoodidesse kuu lõpus.

Käsitlen raamatus mulle hästi tuttavaid inimeste arendamiste valdkondi nagu juhendamine, arenguvestlused, 360-kraadi uuringud ja koolitamine. Kõik ammutuntud-teatud teemad ju.  Milleks neist üldse veel kirjutada?

“Vanad” teemad küll, kuid samas eesti keeles nende kohta kirjandust praktiliselt pole. Siin-seal personalijuhtimise käsiraamatutes lõik-kaks või mõni lehekülg, ei rohkem. Kogenud tegijale polnud neis midagi uut, algaja jaoks aga oli infot napimast napilt.

Olemasolevad käsiraamatud sarnanesid kokaraamatuga, mille toel tegin omal ajal esimesi katsetusi perenaisena. Mingi kalatoidu retsept algas näiteks nii: “Fileeri kala. Tükelda filee, aseta tükid küpsetusnõusse, vala üle…” järgnes maitseainete jm. lisandite loetelu. Tore! Seisan siis mina, leivanuga peos, vahin surnud kalaga tõtt ja mõistatan, et mida küll see fileerimine tähendab ja kuidas seda tehakse? Jätka lugemist

Pahateadus häbipostis

pahateadusOn ilmunud järgmine suurepärane raamat, mis valgustab libateaduste hämaraid nurgataguseid ning muhedal ja arusaadaval moel üritab turule tuua natukenegi tervet mõistust. Erinevalt C.Sagani “Deemonitest vaevatud maailmast”, keskendub “Pahateadus” vaid meditsiinile ja tervisele, käsitledes muu hulgas selliseid fenomene nagu “mürkide kehast väljutamine”, kosmeetikatööstuse imekreemid, toitumis”teadlased” ja vaktsineerimisvastased liikumised.

Autor Dr. Ben Goldacre on pühendanud suure osa oma elust võitlusele ignorantsuse ja lauslollusega, kuid vaadates seda, kui kiiresti lisandub tema pahateaduste foorumisse uusi näiteid tundub, et ta jääb kaotajate poolele. Jätka lugemist

Tähtaja surve pakkumistel. Läbirääkimisstrateegiad.

Läbirääkimistel lükatakse tehniliselt sobivaid pakkumisi ajasurvetagasi peamiselt kahel põhjusel:

  1. Teine osapool on juba saanud parema pakkumise kuskilt mujalt
  2. Teine osapool loodab saada paremat pakkumist kuskilt mujalt

Et vähendada  võimalust, et klient saab mujalt paremaid pakkumisi, kasutavad paljud läbirääkijad ajasurvet. Jätka lugemist

Koolituse tulemuslikkuse hindamine. Smilesheet-ide kaitseks.

i-see-youSmilesheet – nii nimetavad koolitajad kursuse lõpul osalejatele kätte jagatavat tagasisidelehte. Nii mõnedki koolitajad tavatsevad suhtuda sellisesse tagasiside kogumise vormi kerge üleolekuga väites, et nii saadav informatsioon ei mõõda mitte koolituse tulemuslikkust, vaid osalejate emotsionaalset seisundit. Sellest aga ei saavat teha mingeid järeldusi koolitusprogrammi ja koolitajate kohta. Ehk siis mõttetu aja- ja paberi raiskamine. Kuid sama hästi võiksime kritiseerida raadiot, sest see ei näita pilti! Jätka lugemist