Virtuaalmeeskond on tavatiimist tavalisem

Virtuaalmeeskonna mõiste assotsieerub paljude jaoks tiimiga, mille liikmeid lahutavad suured vahemaad ja ajavööndid. Keegi on Hong-Kongis või Indias, keegi jälle USAs või vähemalt Londonis. Eestlasest virtuaalmeeskondlane seal vahel peab nendega kõige veidramatel kellaaegadel videokonverentse või siis suhtleb töökaaslastega vaid e-posti vahendusel. Parimal juhul teeb mõne telefonikõne ka.

Arvatakse, et tegu on nähtusega, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi firmasid ja projekte. Meie kodukootud väikestes-keskmistes ettevõttetes virtuaalmeeskondi pole, ammugi siis meie riigiasutustes, koolides või tervishoiusüsteemis. Seega pole ka mingit vajadust õppida neis meeskondades edukalt toimetama või neid juhtima.

Tegalikult on olukord suisa vastupidine – on vähe järele jäänud neid inimesi, kes ei kuuluks mõnda või mitmesse virtuaalmeeskonda.

Alustame mõistetest. Virtuaalmeeskonda iseloomustab kaks peamist tunnust: Jätka lugemist

Tagasiside töötajate arendamisel

tagasisideTäna läks trükikotta minu uus raamat “Tagasiside töötajate arendamisel“, mis jõuab raamatupoodidesse kuu lõpus.

Käsitlen raamatus mulle hästi tuttavaid inimeste arendamiste valdkondi nagu juhendamine, arenguvestlused, 360-kraadi uuringud ja koolitamine. Kõik ammutuntud-teatud teemad ju.  Milleks neist üldse veel kirjutada?

“Vanad” teemad küll, kuid samas eesti keeles nende kohta kirjandust praktiliselt pole. Siin-seal personalijuhtimise käsiraamatutes lõik-kaks või mõni lehekülg, ei rohkem. Kogenud tegijale polnud neis midagi uut, algaja jaoks aga oli infot napimast napilt.

Olemasolevad käsiraamatud sarnanesid kokaraamatuga, mille toel tegin omal ajal esimesi katsetusi perenaisena. Mingi kalatoidu retsept algas näiteks nii: “Fileeri kala. Tükelda filee, aseta tükid küpsetusnõusse, vala üle…” järgnes maitseainete jm. lisandite loetelu. Tore! Seisan siis mina, leivanuga peos, vahin surnud kalaga tõtt ja mõistatan, et mida küll see fileerimine tähendab ja kuidas seda tehakse? Jätka lugemist

Läbipõlemine. Massiliste koondamiste ajal????

20070206 BURNOUT

Võib mõelda, et kas ajal, mil töötute arv on ületanud 100 000, on üldse paslik rääkida läbipõlemisest? Mis eneseteostusest ja selle  taotlemisel “kõrbemisest”  saab  sellises olukorras üldse juttu olla. Peaasi, et on üldse  veel töökoht, kuhu minna.

Ja samas on nii, et paljudes valdkondades pole töö kuhugi kadunud. Koondatud  on aga selle tegijaid, mis tähendab, et alles jäänud töötavad sageli suurema koormusega kui kunagi varem. Seda ka nendes ametites, kus  üheks olulisemaks töö tulemuslikkuse kriteeriumiks on  klientide (partnerite) rahulolu. Seega, teema on endiselt aktuaalne. Jätka lugemist

Kuidas hinnata noori? Personalivaliku köögipoolelt.

intervjuuLeidsin oma arvuti virtuaalsahtleid koristades  loo, mille olin kirjutanud 2. septembril 2005.

See kirjatükk tundub värske ka täna, mil tööotsijatel on taas keerulised ajad. Võib-olla tuleb kellelegi tööotsingul kasuks pilguheit ühe personalijuhi mõtetesse ajal, mil ta püüab rohkem kui sajast kandidaadist ühte sobivat välja valida. (Tänase seisuga oleks kandidaate pigem 500).

Niisiis… kuidas hinnata noori? Jätka lugemist

Mine nurka ja arene!

sundkoolitusTäiskasvanud õppijat eristab koolilapsest eelkõige see, et täiskasvanu õpib ainult siis, kui ta tahab ja ainult seda, mida ta tahab. Last saab motiveerida õppima nii, et ema või õpetaja räägivad, kui oluline on osata matemaatikat ja kiidavad õigesti lahendatud ülesannete eest. Täiskasvanu õpib, kui ta usub asja olevat endale kasuliku või huvitava. Õppimiseks motiveerib ta ennast ise ja välise sunniga õpihimu tekitada ei ole võimalik.

Jätka lugemist

Jääge targaks!

Et maandada organisatsiooni lolliks koondamise riski, jälgige, et inimeste arv ja töö väheneks proportsionaalselt. Mitte nii, et tööd jääb vähemaks 2 inimese jagu, kulude kokkuhoiuks koondatakse aga 4. Paraku  ei ole sugugi lihtne alati aru saada, kui palju töö maht tegelikult – kui üldse? – väheneb. Ja milliseid (töö)ülesandeid inimesed TEGELIKULT täidavad? Jätka lugemist

Koolitusel ja koolitusel on vahe. Mis on mis?

Olen Mari-Liisiga sama meelt – paljud

"Piimakokteil" Andres Jalak

"Piimakokteil" Andres Jalak

koolitushanked on kui see piimakokteil vorstiviiluga. Kõik on söödav, aga kokku ei klapi. Mul on kahju osalejatest, kellele selline segu ette topitakse.

Üldnimetuse alla “koolitus” mahub mitmeid erinevaid vorme ja tegevusi. Esimese asjana tuleks tellijal määrata, kas vaja on juurde anda teadmisi, arendada oskusi või kujundada hoiakuid. Alles siis saab hakata koolituse vormi valima. Jätka lugemist

Intelligentsest organisatsioonist mõtlemisvõimetuks ettevõtteks

nool-pahe1

Tänaseks on paljud ettevõtted jõudnud seisu, kus on juba tulnud või tuleb kohe hakata töötajaid koondama.
Mulle tundub, et enamasti alustatakse tugistruktuuridest ja koondatakse töötajad, kelle kohustused teised saavad suhteliselt lihtsalt üle võtta. Jääjate töökoormus küll kasvab, kuid mis teha, rasked ajad. Jätka lugemist