Õppima asujat aitab nõustaja

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust! Jätka lugemist

Haridussüsteemist ja parun Münchhausenist

Meie haridussüsteemi paradigma muut(u)mine on olnud jututeemaks juba aastaid. Eranditult kõik selleteemalised artiklid ja vestlussaated, mida olen meedias märganud, jõuavad järeldusele, et muutust on vaja.  Selles on, ime-ime, kõik asjassepuutuvad ebaeestlaslikult ühel meelel. Kuid peale muut(u)misvajaduse kordamise ja üle kordamise pole suurt midagi toimunud.

Huvitav on praegu lugeda 2004. aastal Riigikogus teemaks olnud Eesti haridussüsteemi arengu arutelu, mille eesmärgiks oli “hariduse paradigma otsustav muutmine” (!!!) võrdluses ekspertidelt 2010 aastal kogutud arvamustega Eesti Haridusstrateegia 2020 lähteülesande koostamiseks. Strateegiadokument ise peaks valmima käesoleva aasta  juuliks, aga kas see toob õnne meie õuele? Millal varem on mõni strateegia rakendunud ainult seetõttu, et see välja mõeldi ja kirja pandi…

Haridussüsteemi muutmist oodatakse selles süsteemis tegutsejatelt. Kes peaksid ennast parun Münchhauseni kombel ise tuttipidi soost välja sikutama. Jättes kõrvale loodusseadused, olen selle ettevõtmise suhtes pigem skeptiline. Jätka lugemist

Kapiuksed valla

Avatud Eesti Fondi toel ilmus äsja esseekogumikKapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Pealkiri iseenesest on mõneti  ebamugavustunnet tekitav (tulen selle juurde allpool tagasi), isegi eksitav. Kogumik sisaldab muidugi ka LGBT teemasid (lesbi, gei, bi, trans), kuid mitte ainult. Autorite hulgas on Tallinna ja Tartu Ülikooli doktorante, psühholooge, kunstiteadlasi, sotsiolooge, meditsiinispetsialiste ning uurijaid, kes käsitlevad soorolle, seksuaalsust, ühiskondlikku sallivust,  jms. nii ajaloolises kui tänapäevakontekstis. Rohketele allikatele tuginevad hästi läbitöötatud tekstid on sisutihedad, samas lihtsad ja põnevad lugeda. Ning kindlasti panevad mõtlema inimeseksolemise peale laiuti ja sügavuti.

Ebamugavustundest ka. Raamatu pealkirja lugedes meenus mulle, kui ebamugav oli vaadata üheksakümnendatel aastatel telereklaame, mis promosid hügieenisidemeid ja tampoone. Sellistest asjadest ometigi ei räägita avalikult! Vähemalt mitte nõukogudemaal. Lapsed ju näevad! Mäletan, et isegi ajalehtedes oli nördinud lugejate arvamusavaldusi sellise rõveduse teleekraanidele lubamise teemadel.

Hügieenisidemed tulid siiski kapist välja. Ja oh imet – ühiskond kestab edasi! See annab põhjust loota, et ehk vaibuvad ajapikku kired ka seksuaalse orientatsiooni ümber ning me saame tegeleda teemadega, mis ON ühiskonnale olulised.

Peksad ametnikku – headust ei saa

Poliitiline korrektsus hakkab tasapisi – ehkki mõningaste tagasilöökidega – imbuma ka meie kultuuriruumi. Sõna “neeger” võib kuulda veel vaid Matvere ja Tätte lauludes, homoseksuaalide kapsaaeda lendavad järjest väiksemad kivid ning üldiselt ollakse nõus, et naine võib võrdselt mehega karjääri teha (muidugi vaid siis, kui tal samal ajal ikka lapsed kasitud ja kodu korras on).

Siiski on olemas grupp inimesi, kellele ei laiene tolerantsus ja sallivus. Paariad, keda võib meedias ja igapäevavestlustes vabalt peksta ja mõnitada ning sellise käitumisega endale au ja kuulsustki koguda. Ärapanemise teeb eriti mõnusaks asjaolu, et need inimesed ei saa enda kaitseks midagi teha. Jutt käib ametnikest.

Tänases Postimehes on Jelena Skulskaja arvamuslugu “Petsid naist – kindlustust ei saa“. Tsiteerin: “Kabinettides istub sadu ja tuhandeid ametnikke. Nad on hirmsasti hõivatud. Neil on äärmiselt vähe aega. Nad tegelevad kohutavalt tähtsate asjadega. Neil pole teiega asja. Te segate neid. Te segate neid tegelemast mõttetu ja mitte kellelegi vajaliku robotitööga. Te teete kõike valesti. Te ei oska midagi. Te olete kaitsetu ja õigusteta”. Jätka lugemist

Virisemise kaks mõõdet

kaeblejadRahulolu määr meie organisatsioonides on erinev. On kollektiive, kus inimesed on reeglina reipad ja rõõmsad. Aga leidub ka selliseid asutusi, kus valitseb pidev rahulolematus. Samas võivad vingumisel ja virisemisel organisatsioonis olla erinevad põhjused.

Esiteks see, et inimesi tõepoolest miski häirib ja nad tahavad, et olukord muutuks. Andes oma rahulolematusest häälekalt teada loodavad nad, et rahulolematuse põhjused kõrvaldatakse. Virin ja vingumine tulenevad enamasti sellest, et töötajad kas ei oska või ei julge avalikult konstruktiivset kriitikat esitada. Nii kasutavad nad kaudsemaid teid enda kuuldavaks tegemiseks.

Paraku on põhjuste kõrvaldamisega mõnikord raske. Näiteks ei ole piisavalt raha, vahendeid, oskusteavet, aega või muid ressursse, mida rahulolematuse põhjuse kõrvaldamine vajaks. Juhid võivad sellises olukorras kiiresti “kurdiks” muutuda ka asjaliku kriitika ja ettepanekute suhtes, rääkimata siis pideva virina ärakuulamisest. See on enesekaitse. Jätka lugemist

Pahateadus häbipostis

pahateadusOn ilmunud järgmine suurepärane raamat, mis valgustab libateaduste hämaraid nurgataguseid ning muhedal ja arusaadaval moel üritab turule tuua natukenegi tervet mõistust. Erinevalt C.Sagani “Deemonitest vaevatud maailmast”, keskendub “Pahateadus” vaid meditsiinile ja tervisele, käsitledes muu hulgas selliseid fenomene nagu “mürkide kehast väljutamine”, kosmeetikatööstuse imekreemid, toitumis”teadlased” ja vaktsineerimisvastased liikumised.

Autor Dr. Ben Goldacre on pühendanud suure osa oma elust võitlusele ignorantsuse ja lauslollusega, kuid vaadates seda, kui kiiresti lisandub tema pahateaduste foorumisse uusi näiteid tundub, et ta jääb kaotajate poolele. Jätka lugemist

Meie maa on maailma parim?

4-degrees-map

Globaalne soojenemine

Kopenhaageni kliimafoorum on tõstnud keskkonnaga seonduvad teemad ka meie ajakirjanduse huviorbiiti. Globaalne soojenemine kogub hoogu sõltumata sellest, kas me peame selle protsessi käivitajateks inimest või mitte. Meie jaoks (seni veel) väheoluline teema võib juba lähiaastakümnetel paljude inimeste ja riikide jaoks olla elu ja surma küsimus. Ja siis ei jää sellest puutumata meiegi. Jätka lugemist

Kõike rohkem ja enamgi veel?

Sirvin ühte järjekordset hankekutset. Hoolikalt vormistatud, ridamisi nõudeid, piiranguid, kohustusi. Koolituse sisu on loetletud tsüklite ja moodulitena, üks pealkiri uhkem kui teine. Kahtlust ei teki hetkekski, et kõige selle läbinud koolitatav võiks saada tublimaks töötegijaks. Ainuke küsimus, mis  tekib on see, et mis küll on ajendanud just sellise teemade valiku. Jätka lugemist