Kuidas demotiveerida motiveeritut.

Miskit on pealkirjas viltu, kas pole? Aga just motivatsiooni vähendamisest tahangi kirjutada. Sest seda teevad juhid organisatsioonis sageli tahtmatult või noh, mis seal salata, enamasti on eesmärgiks olnud hoopis head kavatsused. Aga välja kukub sootuks teisiti kui oodata võib.

Tulemustasu võib olla korralik motivastioonikustuti. Kui koolitusel motivatsiooniteemat puudutada, siis ei ole juhti, kes ei teaks, et tasu mõju motivatsioonile on lühiajaline. Kõik teavad ja on nõus. Kuid kõigele sellele teadmisele vaatamata pole paljudes organisatsioonides probleemi väljatöötada bonussüsteem, mis loeb kokku paljudest väikestest detailisest koosneva tulemuse. Kogu häda seisneb aga selles, et tegu pole liinitööga, isegi mitte müügitööga ning tulemuse saavutamine ei sõltu ainult töötaja tegemistest vaid suurel hulgal keskkonna mõjust. Et tegemist on loova tööga ja et sel viisil pole veel kellelgi õnnestunud tulemustasu saada, näib olevat ainult töötajate mure.

Väga head oskused ei tähenda, et need ka silma särama panevad. Mõni inimene on suurepärane kõneleja, tal tuleb see hästi välja. Teine on hea “keelekõrvaga” ta suudab kergusega tabada (võõr)keele olemust ja nüannsse. Kujutage nüüd ette, et see esimene töötaja on alati ette lükatud, olgu tegu sünnipäevalapse õnnitlemisega või kliendile esinemisega. Või see teine pangu oma keelevaist tööle, kui juba oskab, siis tõlkigu ja vahendagu. Ehk kuidagi juhtub nii, et me arvame, et kui midagi hästi osatakse, ju see siis ka oskajale meeldib ja järelikult ka innustab. Ja siin on viga.

Kui midagi meeldib/sobib mulle, siis see ei pruugi motiveerida teisi. Oled omaette nokitseja, töötegemiseks on vaja vaikset ja rahulikku aega? Või vajad enda kõrvale teisi inimesi kellega arutada ja nõu pidada? Ükskõik kummast kandist oled, võib olla raske mõista, et teised pole minuga sarnased. Tähtsam isegi sellest, kas te teise eripära mõistate on arusaamine, et sobimatu “motiveerimisvahend” võib olla oluliselt tehatahtmist vähendav.

Normid ja traditsioonid võivad olla piiravad. Kuidas teie mõtlete töö tegemisest? Kas see on midagi, mis toimub kesklinnas, klaasist büroos? Või on töö hoopis mingi “objektil” olek? Või on töö see, mille tulemusena tekib lisaväärtus? Meil on mõned harjumused, mis ütlevad kuidas ja kus töötegu peab toimuma. Ja uskuge, nende väärtuse mitteklappimine võib olla väga demotiveeriv. Ettevõtjana pole minul probleemi tööks näpistada aega pühapäevast (no mitte, et m arvaks, see peaks reegel olema:)). Aga katsuge mõnele reglementeeritud argipäevase töörütmiga harjunud inimesele seda mõtet müüa, et tööaeg on paindlik! Samamoodi on mul raske mõista nn”tagumiktunde” ehk tööjuures olemise nõuet. Kas töö kvaliteet peaks üheskoos, ühes ruumis arvutiga töötamisest paranema? Kelle motivatsioon tõuseb?

Enesejuhtimise koolitusel on üks põhiküsimus – mis mul silma särama paneb? Juhina on lisaks eneseteadlikkuse arendamisele (ehk kuidas minuga asjad on) kasulik arendada teistest teadlikkust. Ma innustan küsima, mis neil silma särama paneb? Kuidas see, mida ma teen või otsustan, mõjutab teisi meie organisatsioonis? Ja veel-see nüüd on küll üsna eneseteadlikkusele suunatud küsimus – millal ma kedagi demotiveerisin?

Suhtlemistreener soovitab:Mark Goulston, “Lihtsalt kuula! Inimesteni jõudmise teekond”.

Pean ütlema, et asusin Mark Goulstoni raamatut lugema ettevaatusega, sest üsna palju on ilmunud nn praktilisi, suhtlemisoskusi parandama ja konflikte lahendama õpetavaid raamatuid, mis kas oma näidete või konteksti elukauguse või ka ülemäärase lihtsustatuse tõttu ei tekita seoseid või ei mõju mõnel muul põhjusel väga veenvalt.

Aga kohe alguses sain aru, et autorit ja tema seisukohti võib võtta tõsiselt – ja seda nii rikkalike praktiliste kogemuste tõttu, mis on tal psühhiaatri ning ärinõustajana praktiseerimisest, kui ka tema erialast tuleneva oskuse tõttu praktikas kasutatavate suhtlemisvõtete asjakohasust selgitada tuginedes mitte ainult inimese psühholoogial, vaid ka  anatoomial ja füsioloogial. Jätka lugemist

Vaata enda nabast kaugemale ehk TEDxTartu

TEDx konverentsist on siin juba korra juttu olnud ( vt http://blog.developdesign.eu/2010/03/ideed-mis-vaarivad-jagamist-tedxtartu/#comments ). Praegu on taas hea võimalus jagada oma värskeid muljeid Tartus toimunud TEDx konverentsilt.Nii nagu TEDi moto lubab – ideed, mis väärivad levitamist – täna ka oli.

Sedapuhku said huvilised konverentsi ettekandeid internetist ja ETV2 jälgida  (viimaseks sessiooniks liitusin ise ka nendega). Kohalolijad said  midagi olulist ettekannetele lisaks – võimaluse suhelda inimestega, keda varem ei tundnud ning nende kaudu uusi mõtteid, ideid, ootamatuid vaatenurki, võimalust jagada oma kahtlusi ja kõhklusi, saada ise inspireeritud ja inspireerida teisi. Just selle kõige pärast tasub TEDx-le  kohale minna.

Mina usun „ristmiku“ fenomeni“ Jätka lugemist

Virtuaalmeeskond on tavatiimist tavalisem

Virtuaalmeeskonna mõiste assotsieerub paljude jaoks tiimiga, mille liikmeid lahutavad suured vahemaad ja ajavööndid. Keegi on Hong-Kongis või Indias, keegi jälle USAs või vähemalt Londonis. Eestlasest virtuaalmeeskondlane seal vahel peab nendega kõige veidramatel kellaaegadel videokonverentse või siis suhtleb töökaaslastega vaid e-posti vahendusel. Parimal juhul teeb mõne telefonikõne ka.

Arvatakse, et tegu on nähtusega, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi firmasid ja projekte. Meie kodukootud väikestes-keskmistes ettevõttetes virtuaalmeeskondi pole, ammugi siis meie riigiasutustes, koolides või tervishoiusüsteemis. Seega pole ka mingit vajadust õppida neis meeskondades edukalt toimetama või neid juhtima.

Tegalikult on olukord suisa vastupidine – on vähe järele jäänud neid inimesi, kes ei kuuluks mõnda või mitmesse virtuaalmeeskonda.

Alustame mõistetest. Virtuaalmeeskonda iseloomustab kaks peamist tunnust: Jätka lugemist

Tartu tööotsijate koolitusklubi lõpetas

koosTäna lõpetasime tööotsijate koolitusklubi viimase, seitsmenda mooduli. Natuke kurb oli – kuidagi liiga ruttu lõppes otsa, just hakkasid väga mõnusaks minema need klubiõhtud merisea ja teegude krõbistamise saatel (klubi käis koos Lille maja loodusklassis). Teisalt jälle on ka rõõm suur. Näib, et saime olla kasulikud. Mõned meie klubilised on juba leidnud tööd, mõned alustanud oma ettevõtlusega. Mitmed on läbinud huvitavaid ja vajalikke koolituskursuseid, kaks inimest käisid tööpraktikal, paar inimest on enda jaoks selgust saanud selles, mis on see, mis suunas nad tahavad ennast edasi arendada. Kõigil on tegevust, keegi ei noruta oma päevi õhtusse. Üks klubiline ütles, et “Oleks ma enne teadnud kõike seda, mida praegu, poleks ma kindlasti nii pikalt töötu olnud!”

Jätka lugemist

Helesinisest mullist ja mõjutamisest

vabadust rottidele!

vabadust rottidele!

Tänase Tartu Postimehe arvamusküljel on avaldatud Karin Bachmanni – maastikuarhitekti – itk loomaõiguste teemal. Minul – zootehnikul ja mõjutamisoskuste treeneril – ajas igatahes hinge täis.

Mis oli artikli eesmärk? Hirmutada, südametunnistusele koputada, autori enda sõnul “juurdlema panna” selle üle, miks mina, inimene, olen parem pooliku sabaga kõutsist või “kodutu vanamehe paklas kriimust koerast?” Ja-jah, see on ikka mõtlemisaine küll. Ma juba tükk aega murran pead, kas ja miks olen ma parem köögis laiaks litsutud prussakast või hiirelõksu püütud süütust armsast suurte silmadega närilisest (lõksu panin ma muidugi ise üles – st käskisin mehel panna). Jätka lugemist

Appi, mind filmitakse!

videoEelmise aasta lõpus uurisin, mida arvavad mu koolitustel osalenud inimesed videotagasisidega kaasnevast ärevusest ja saadavast tagasisidest.

Oletasin, et kui ärevus on väga suur, võib see viia selleni, et koolitatavad ei pea meetodit kasulikuks ega tunnista saadavat tagasisidet õigeks.

Õnneks selgus küsitlusest, et nii see siiski ei ole! Ärevus on muidugi olemas, kohati isegi väga suur, kuid see ei takista õppimast.

Küsitluse tulemused on siin, vormistatud koolitööna. Sellest tingituna ka kuiv, akadeemiline andmeesitus. Neile, kes ei hooli tabelitesse-graafikutesse süvenemisest, soovitan vaadata töö lõpuosa, kus on toodud kõik uuringu käigus laekunud vabavastused. See on põnev lugemismaterjal.

Suur-suur aitäh kõigile, kes küsitlusele vastasid ja neile, kes aitasid mind uuringu ettevalmistamisel ning aruande koostamisel!

Meie maa on maailma parim?

4-degrees-map

Globaalne soojenemine

Kopenhaageni kliimafoorum on tõstnud keskkonnaga seonduvad teemad ka meie ajakirjanduse huviorbiiti. Globaalne soojenemine kogub hoogu sõltumata sellest, kas me peame selle protsessi käivitajateks inimest või mitte. Meie jaoks (seni veel) väheoluline teema võib juba lähiaastakümnetel paljude inimeste ja riikide jaoks olla elu ja surma küsimus. Ja siis ei jää sellest puutumata meiegi. Jätka lugemist

Tähtaja surve pakkumistel. Läbirääkimisstrateegiad.

Läbirääkimistel lükatakse tehniliselt sobivaid pakkumisi ajasurvetagasi peamiselt kahel põhjusel:

  1. Teine osapool on juba saanud parema pakkumise kuskilt mujalt
  2. Teine osapool loodab saada paremat pakkumist kuskilt mujalt

Et vähendada  võimalust, et klient saab mujalt paremaid pakkumisi, kasutavad paljud läbirääkijad ajasurvet. Jätka lugemist

Ka vihast gruppi on võimalik ohjama õppida

Käisin tegemas ettekannet nõuandesüsteemi uuringu tulemustest. ist2_1534834_conflictOlin päeva esimene esineja ja minu ettekanne läks kenasti. Saalis olid toredad, positiivselt meelestatud ja hea huumorisoonega inimesed. Oli puhas lust neile kõneleda. Minust järgmisele esinejale läks aga seesama tore ja sõbralik kuulajaskond õelalt kallale. Jätka lugemist