Lihtne ja keeruline

kivitornEMT-i müügiboksist mööda jalutades jäi mulle kõrva vestluskatke müüja ja kliendi vahel. Otsiti sobivat telefoni lapsele. “See on lihtne mudel” soovitas müüja. Lausekatke jäi mind kummitama. Lihtne mobiiltelefon? Tõepoolest, telefoni kasutamine on lihtne. Vajalikele klahvidele vajutamise õpib ära nii noor kui vana. Aga kas see seade ise on lihtne? Kui paljud teist teavad, kuidas on ehitatud teie taskutelefon ja kuidas see funktsioneerib? Mina küll ei tea. Nii nagu ma ei tea, kuidas töötab minu tolmuimeja, teler või Internet. Ometigi kasutan ma neid igapäevaselt ja see on lihtne. Tolmuimeja tuleb vooluvõrku lülitada ja jalaga paar korda lüüa, siis hakkab see tööle. Teleka käivitamiseks tuleb otsida (see võtab aega) distantspultide hunnikust need kaks õiget ja vajutada kummagi punasele nupule.  Internet on õnnemäng, vahel on, vahel pole ja see on sama kontrollimatu, kui ilmastik. Aga kui võrk on olemas, on edasine juba lihtne. Jätka lugemist

Uudishimust ja kassidest – kasside kaitseks

kassUudishimu tappis kassi. Seda väljendit olen viimasel ajal korduvalt kuulnud. Ja iga kord kontekstis, mis viitab, et inimesel, kes seda väljendit kasutab, pole halli aimu sellest, mida see lause tegelikult tähendab. Enamasti arvatakse, et tegu on uudishimuliku kassiga, kes sai seeläbi õnnetult otsa. Nii see ei ole. Kassi surma põhjustas hoopis inimese uudishimu. Jätka lugemist

Helesinisest mullist ja mõjutamisest

vabadust rottidele!

vabadust rottidele!

Tänase Tartu Postimehe arvamusküljel on avaldatud Karin Bachmanni – maastikuarhitekti – itk loomaõiguste teemal. Minul – zootehnikul ja mõjutamisoskuste treeneril – ajas igatahes hinge täis.

Mis oli artikli eesmärk? Hirmutada, südametunnistusele koputada, autori enda sõnul “juurdlema panna” selle üle, miks mina, inimene, olen parem pooliku sabaga kõutsist või “kodutu vanamehe paklas kriimust koerast?” Ja-jah, see on ikka mõtlemisaine küll. Ma juba tükk aega murran pead, kas ja miks olen ma parem köögis laiaks litsutud prussakast või hiirelõksu püütud süütust armsast suurte silmadega närilisest (lõksu panin ma muidugi ise üles – st käskisin mehel panna). Jätka lugemist

Kui leiaks vaid süüdlase?

soojenemineTänases Postimehes kirjutab Arko Olesk ideedest globaalseks kliimaparandamiseks. Ka viimane Tarkade Klubi, mille peatoimetaja Olesk on, sisaldab mitmeid kliima-alaseid artikleid. Nii nagu kogu meie ajakirjandus viimasel ajal.

Loen neid artikleid ja imestan inimese üle. Eranditult kogu tähelepanu on keskendunud küsimusele, kes on süüdi? St. kas kliima soojenemine on inimtekkeline või mitte. Jätka lugemist

Padjajutud lõvidega

lõvi

autor Nelly Drell

Aastavahetuse perioodil tuli telerist palju loodusfilme. Näiteks Serengeti lõvide raskest elust kuivaperioodil. Nälginud ja haigete loomade heitlus ellujäämise nimel oli fimis esitatud nii, et vaataja sümpaatia ja kaastunne kuulus jäägitult neile suurtele loomadele.

Oli ka film hüaaniperekonnast, kelle imearmsad kutsikad pääsesid näljasurmast ainult tänu õnnekombel leitud loomaraipele. Ehk olid need teises filmis surnud lõvi jäänused? Või siis film gnuuvasika katsumusterohkest elualgusest, kus loomakesel õnnestus põgeneda murdjate käest. Sellest, et murdja toidupuudusest suri – ja seeläbi hüaanipõngerjad ellu jäid, selles loos juttu ei olnud. Iga film kõneles “peategelase” nimel, tema vajadustest ja kõrvaltegelased olid, noh, lihtsalt toit. Jätka lugemist

Meie maa on maailma parim?

4-degrees-map

Globaalne soojenemine

Kopenhaageni kliimafoorum on tõstnud keskkonnaga seonduvad teemad ka meie ajakirjanduse huviorbiiti. Globaalne soojenemine kogub hoogu sõltumata sellest, kas me peame selle protsessi käivitajateks inimest või mitte. Meie jaoks (seni veel) väheoluline teema võib juba lähiaastakümnetel paljude inimeste ja riikide jaoks olla elu ja surma küsimus. Ja siis ei jää sellest puutumata meiegi. Jätka lugemist

Milleks kährikule kaloss?

Septembrikuus hakkavad kährikkoerad õhtuti kahrikmu maja ümber kolama. Söövad puude alla varisenud õunu ja ploome, tuhnivad kompostihunnikust kuivanud saiatükke ning noolivad koerte poolt kaussidesse jäänud söögiraasukesi.

Ära ajanud ma neid pole. Kes neid karjatada suudakski. Pealegi on sügisene kährik ennast nii rasva söönud, et joosta ta eriti ei jõua. Poeb heki alla peitu, ja kui taas vaikus valitseb, jätkab oma asjatamist. Jätka lugemist

Deemonitest vaevatud maailm

deemonitest-vaevatud

Carl Sagan “Deemonitest vaevatud maailm. Teadus kui küünal pimeduses“. Ostsin selle raamatu mõned aastad tagasi juhuslikult, kui aja surnukslöömiseks uudistasin raamatupoe esoteerikaletti. Miks see suurepärane teadusfilosoofiline teos oli paigutatud riiulit jagama unenägudeseletajate ja “salateaduste” õpikutega on isegi mõistetav – pealkiri ju selline! (Irooniline oli asja juures aga see, et just pinnapealsuse ja mõttelageduse vastu astub Sagan oma teoses üles.) Jätka lugemist

Seminar looduses – Luke mõisapark

Üldiseltluke-paviljon olen ma veendunud vabaõhukoolituste vastane. Kui maastikul toimuvad seikluskoolitused välja arvata, siis vabas õhus toimuval koolitusel on nii palju tähelepanutõmbajaid-segajaid, et koolituse sisu värske õhu varju ära kaob.

Luke mõisapargile teen aga erandi. Tartumaal Nõo vallas asuv mõisapark on korrastatud Euroopa Liidu rahadega.

Jätka lugemist

Zeni loodusenurgake

Ärkasin 31. mai hommikul metsas  – vaikus – ja ühtlasi lindude kõrvulukustav lärm.  Surutist ei kusagil. Kevad võtab pöördeid üles ja kõigil enda olemasolust vaja märku anda.

Jalutasin natuke ringi, valisin koha ja tegin mõned pildid – mille jaoks ma ju ligi 300 km maha olin sõitnudki.

img_3774

.
Päikesetõusu pildistamine on alati kindla peale minek.

Seisin, panin statiivi üles ja tegin  mitu pilti. Vahetasin objektiivi ja tegin veel mõned.

Jätka lugemist