Mõjusad suhted

Allikas InternetSuhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi nii sama omasega nagu näiteks hingamine. Oma suhtlemistavad omandame me üsna ebateadlikult lapsepõlves ning täiskasvanu eas oma tegevust analüüsides võib ilmneda, et kord omandatud suhtlemismallid ei pruugi olla kohased tänaste väljakutsetega toimetulemiseks, seda nii tulemuslikkust kui ka rahulolu silmas pidades.

Suhtlemisoskustest on kirjutatud palju raamatuid ning  meil, Eestis, viiakse läbi ka hulganisti selle teemalisi koolitusi.  Kuid tuleb ausalt öelda – kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Suhtlemisoskuse arendamine loengulise koolituse vormis on sama, mis klaverimängu õppimine fotode järgi.

Kahjuks võib väga tihti lugeda reklaame, milles koolitajad, kes ei oma vastavat ettevalmistust ega kutsekvalifikatsiooni,  pakuvad lühikoolitusi, mida nad nimetavad ise suhtlemistreeninguks. Sellisel juhul ei saa aga olla kindel, et koolitus täidab oma eesmärgi, sest suhtlemisoskuste arendamine eeldab intensiivset ja spetsiaalselt kavandatud õpikeskkonda. Halvimal juhul saadakse  selliselt koolituselt suhtlemisvilumuse asemel  hoopis suhtlemistõrge :(

 Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESTÜ), mis koondab professionaalseid, vastava väljaõppe saanud suhtlemistreenereid  on võtnud nõuks tutvustada laiemalt suhtlemistreeningu meetodit,  selle kasutamise võimalusi ning soovib selle käigus tõsta  koolituste tellijate teadlikust suhtlemiskoolituste tellimisel.

Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videotagasisidelt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajadusel muuta treenerite ning teiste grupiliikmete toel. Treeningul suunab ja mõjutab suhtlemistreener kolme põhiprotsessi: õpiprotsessi, grupiprotsessi ja treenitavate isiksuslikku arengut. Keskne on õpiprotsess, ülejäänud kahel protsessil on õppimist soodustav ja toetav funktsioon. 

 Ka meie tahame anda ESTÜ tegevusse oma panuse ja pakume võimalust arendada oma suhtlemisoskusi suhtlemistreeningul, mida viivad läbi  professionaalsed suhtlemistreenerid.

Suhtlemistreening “MÕJUSAD SUHTED”  toimub 27.-28.oktoobril 2011  Tallinnas, Hotelli Dzingel konverentsikeskuses.

 Teemad, millega suhtlemistreeningul tegeletakse:

  • Kolm olulist oskust, mis teevad suhtlemise mõjusaks.Kuidas olla mõjusam suhtleja? Näpunäited ja praktika.
  • Mõjusa kontakti saavutamine ja suhtlemisvalmiduse loomine.
  • Kuidas julgustada suhtlemispartnerit oma seisukohti avama. Kuulamistehnikad, mis võimaldavad vestlust aktiivselt juhtida.
  • Kuidas keerukates olukordades jääda oma seisukohtadele kindlaks, samas hoida häid suhteid. Enesekehtestamise olemus ja tehnikad.
  • Suhtlemine keerulistes olukordades. Partneri vastupanuga toimetulek. Emotsioonide juhtimine keerulistes suhtlemissituatsioonides.

Suhtlemistreeningul kasutatakse videotagasisidet, lisaks hulgaliselt teisi praktilisi ülesandeid koos treeneritepoolse tagasisidega.

Koolitajad

 Suhtlemistreeningu viivad läbi DevelopDesign® koolitajad Kadri Kõiv ja Mari- Liis Järg, kes, mõlemad omavad suhtlemistreeneri kõrgeimat (V)  ja täiskasvanute koolitaja ehk andragoogi (IV) kutsekvalifikatsiooni.  

 Suhtlemistreeningu hind ( 250€+ km) sisaldab treeningu läbi viimist kahe treeneri üheaegsel juhendamisel, praktilisi näiteid ja soovitusi sisaldavat koolitusmaterjali, tunnistust ja kohvipause.

 Meie  eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu

Ajusõbralikud loengud

Loeng on koolitusmeetod, mis paljude jaoks seostub igavusega – tülpinud auditoorium talub vaikides sama tülpinud lektori üksluist monoloogi teemal, mis ei huvita kedagi. Halvimal juhul loeb lektor ette oma konspekti, paremal juhul seinale näidatavaid slaide. Tuleb tuttav ette?

Küsimusele, miks ikkagi domineerib “tavaline” loeng kui koolitusvorm, vastas Larissa Jõgi TLÜ Andragoogika õppetooli dotsent nii:  “See on harituse, ettevalmistuse,  kogemuse puudujäägid, mõnede lektorite hoolimatus ÕPPIJA suhtes ja oskamatus mõjustada, kaasata, suhelda “.

Mina omalt poolt lisan, et ükski teine meetod ei varja esineja eesmärgi puudumist nii hästi, kui tavapärane loeng. Kui te koolitajana kasutate  aktiviseerivaid meetodeid ilma selge eesmärgita, siis tõstavad koolitatavad varsti mässu: “miks me seda jama tegema peame!?” Kui te peate eesmärgipäratut loengut, kannatavad kõik vaikides, sest nad on sellega harjunud. Jätka lugemist

Haridussüsteemist ja parun Münchhausenist

Meie haridussüsteemi paradigma muut(u)mine on olnud jututeemaks juba aastaid. Eranditult kõik selleteemalised artiklid ja vestlussaated, mida olen meedias märganud, jõuavad järeldusele, et muutust on vaja.  Selles on, ime-ime, kõik asjassepuutuvad ebaeestlaslikult ühel meelel. Kuid peale muut(u)misvajaduse kordamise ja üle kordamise pole suurt midagi toimunud.

Huvitav on praegu lugeda 2004. aastal Riigikogus teemaks olnud Eesti haridussüsteemi arengu arutelu, mille eesmärgiks oli “hariduse paradigma otsustav muutmine” (!!!) võrdluses ekspertidelt 2010 aastal kogutud arvamustega Eesti Haridusstrateegia 2020 lähteülesande koostamiseks. Strateegiadokument ise peaks valmima käesoleva aasta  juuliks, aga kas see toob õnne meie õuele? Millal varem on mõni strateegia rakendunud ainult seetõttu, et see välja mõeldi ja kirja pandi…

Haridussüsteemi muutmist oodatakse selles süsteemis tegutsejatelt. Kes peaksid ennast parun Münchhauseni kombel ise tuttipidi soost välja sikutama. Jättes kõrvale loodusseadused, olen selle ettevõtmise suhtes pigem skeptiline. Jätka lugemist

Kui koolitad võõrkeeles

Sel sügisel on juhtunud nii, et olen järjest koolitanud võõrkeeles. Tegemist on olnud Eestis tegutsevate firmade rahvusvaheliste meeskondadega, kus töökeeleks inglise keel. Harva, kui gruppi satub mõni pesueht britt või ameeriklane, kel see keel suus sünnist saati. Enamasti on ka koolitatavate jaoks tegemist teise, kolmanda või neljanda keelega ning koolituse kvaliteeti ei määra mitte üksnes koolitaja keeletase vaid ka osalejate võime temast aru saada. Mis võib olla vägagi erinev.

Olen sõnastanud endale mõned reeglid, mis aitavad keelebarjääre vähendada. Jagan siin oma tähelepanekuid ja soovitusi, ehk on neist abi teistelegi. Jätka lugemist

Kolm päeva ristmikul

meetodimess11See ristmik, millest räägin, leidis aset Läänemaal, Roosta puhkekülas, kus just lõppes 3-päevane Eesti noortevaldkonna koolitajate “Meetodimess 2010” – esimene sellelaadne üritus üldse. Olime Kadriga tegemas seal töötuba koolitusgrupi soojendamisest ning muidugi huviga ja ahnelt kuulamas-vaatamas teisi esinejaid ja töötubade tegijaid.

Ristmik sellepärast, et koos olid koolitajad väga-väga erinevatest valdkondadest, tegevusaladelt ja “katuste” alt. 60 osaleja seast jäi silma nii tõelisi oma ala professionaale kui ka alles lihvimata teemante, kellest tõenäoliselt lähiaastatel võivad saada säravad briljandid meie koolitusmaastikul. Sekka ka mõned kummastavad kujud, kelle kirjeldamiseks ei jätku sõnugi… Jätka lugemist

Tartu tööotsijate koolitusklubi lõpetas

koosTäna lõpetasime tööotsijate koolitusklubi viimase, seitsmenda mooduli. Natuke kurb oli – kuidagi liiga ruttu lõppes otsa, just hakkasid väga mõnusaks minema need klubiõhtud merisea ja teegude krõbistamise saatel (klubi käis koos Lille maja loodusklassis). Teisalt jälle on ka rõõm suur. Näib, et saime olla kasulikud. Mõned meie klubilised on juba leidnud tööd, mõned alustanud oma ettevõtlusega. Mitmed on läbinud huvitavaid ja vajalikke koolituskursuseid, kaks inimest käisid tööpraktikal, paar inimest on enda jaoks selgust saanud selles, mis on see, mis suunas nad tahavad ennast edasi arendada. Kõigil on tegevust, keegi ei noruta oma päevi õhtusse. Üks klubiline ütles, et “Oleks ma enne teadnud kõike seda, mida praegu, poleks ma kindlasti nii pikalt töötu olnud!”

Jätka lugemist

Appi, mind filmitakse!

videoEelmise aasta lõpus uurisin, mida arvavad mu koolitustel osalenud inimesed videotagasisidega kaasnevast ärevusest ja saadavast tagasisidest.

Oletasin, et kui ärevus on väga suur, võib see viia selleni, et koolitatavad ei pea meetodit kasulikuks ega tunnista saadavat tagasisidet õigeks.

Õnneks selgus küsitlusest, et nii see siiski ei ole! Ärevus on muidugi olemas, kohati isegi väga suur, kuid see ei takista õppimast.

Küsitluse tulemused on siin, vormistatud koolitööna. Sellest tingituna ka kuiv, akadeemiline andmeesitus. Neile, kes ei hooli tabelitesse-graafikutesse süvenemisest, soovitan vaadata töö lõpuosa, kus on toodud kõik uuringu käigus laekunud vabavastused. See on põnev lugemismaterjal.

Suur-suur aitäh kõigile, kes küsitlusele vastasid ja neile, kes aitasid mind uuringu ettevalmistamisel ning aruande koostamisel!

Riik pidurdab innovatsiooni

On loovuse ja innovatsiooni aasta. puzzleMis võiks ju tähendada seda, et riik toetab loovuse ja uuendusmeelsuse õilmitsemiseks sobiva keskkonna loomist?

Loovust toetavad teadmised. Mida rohkem neid on, seda suurema tõenäosusega tekivad olemasolevatest infokildudest uued kombinatsioonid, uued ideed ja lahendused. Jätka lugemist

Kobraste ja mulgipudru mail

kopra-talu-kobrasTulen koolitamast Kopra turismitalust, Viljandimaal. Teada-tuntud koolituskoht, mida ma nüüd enda jaoks uuesti avastasin, sest polnud seal vahepeal aastaid käinud.

20 km Viljandist Valga suunas on ideaalne asukoht neile, kes otsivad koolituskohta “põhja ja lõuna vahepeal”. Sobib Tallinnast tulijatele, tartlastele, pärnakatele.

Ruumi, teeninduse ja tingimuste suhtes pirtsaka koolitajana oli mul mälestus, et muidu igati toreda interjööriga talus oli jama koolitada, sest ruum oli pime ja seinad nii paksult ulukinahku ning topiseid täis, et tahvlipabereid polnud kuhugi kleepida. Jätka lugemist

Generatsioon N. Kas noorus on (jälle) hukas?

world_wide_webHiljaaegu kuulsin ühte kogenud lektorit pea pisarsilmi kaeblemas selle üle, kuidas tudengid üldse ei kuula enam loengut, vaid istuvad ninapidi oma sülearvutites ja teevad “ei tea mida”.

Suhtlemistreenerina on ka minul olnud vahel vaja pingutada, et arvuteid osalejate sülest minema kõssitada. Aga kas ongi üldse vaja seda teha? Jätka lugemist