Milleks kährikule kaloss?

Septembrikuus hakkavad kährikkoerad õhtuti kahrikmu maja ümber kolama. Söövad puude alla varisenud õunu ja ploome, tuhnivad kompostihunnikust kuivanud saiatükke ning noolivad koerte poolt kaussidesse jäänud söögiraasukesi.

Ära ajanud ma neid pole. Kes neid karjatada suudakski. Pealegi on sügisene kährik ennast nii rasva söönud, et joosta ta eriti ei jõua. Poeb heki alla peitu, ja kui taas vaikus valitseb, jätkab oma asjatamist. Jätka lugemist