Kapiuksed valla

Avatud Eesti Fondi toel ilmus äsja esseekogumikKapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest“. Pealkiri iseenesest on mõneti  ebamugavustunnet tekitav (tulen selle juurde allpool tagasi), isegi eksitav. Kogumik sisaldab muidugi ka LGBT teemasid (lesbi, gei, bi, trans), kuid mitte ainult. Autorite hulgas on Tallinna ja Tartu Ülikooli doktorante, psühholooge, kunstiteadlasi, sotsiolooge, meditsiinispetsialiste ning uurijaid, kes käsitlevad soorolle, seksuaalsust, ühiskondlikku sallivust,  jms. nii ajaloolises kui tänapäevakontekstis. Rohketele allikatele tuginevad hästi läbitöötatud tekstid on sisutihedad, samas lihtsad ja põnevad lugeda. Ning kindlasti panevad mõtlema inimeseksolemise peale laiuti ja sügavuti.

Ebamugavustundest ka. Raamatu pealkirja lugedes meenus mulle, kui ebamugav oli vaadata üheksakümnendatel aastatel telereklaame, mis promosid hügieenisidemeid ja tampoone. Sellistest asjadest ometigi ei räägita avalikult! Vähemalt mitte nõukogudemaal. Lapsed ju näevad! Mäletan, et isegi ajalehtedes oli nördinud lugejate arvamusavaldusi sellise rõveduse teleekraanidele lubamise teemadel.

Hügieenisidemed tulid siiski kapist välja. Ja oh imet – ühiskond kestab edasi! See annab põhjust loota, et ehk vaibuvad ajapikku kired ka seksuaalse orientatsiooni ümber ning me saame tegeleda teemadega, mis ON ühiskonnale olulised.