Suhtlemine on manipulatsioon.

Selle väitega algas üks loeng täiskasvanute koolitajate kursusel. Ajas vihale küll. Ei aidanud ka lektori selgitused, et sõna manipulatsioon on kehva kõlaga meie keeleruumis ja tegelikult peaksime seda käsitlema kui vastastikust mõju. Koolitaja näidegi oli lihtne – üks tahab elevil olles teisele, kes sellest huvitatud pole, oma huvitavast juhtumist rääkida. Ja justkui manipuleerib siis tolle teise, tahtmatuga, et see ikka juttu kuulaks. Mulle tundus see näide pigem mõjutamise katsena, ehk pikas perspektiivis uurides oleks leidnud mõne manipulatiivse lähenemise elemendi kaa. Igal juhul olin ehmunud. Ehmunud sellest, et manipulatsiooni nii üks-ühele suhtlemiseks määratletakse ja kogu suhtlusprotsessile nii kitsas pealkiri pannakse. Mulle omaselt katsusin lektorile kärbest pähe panna, et ehk oleks mõistlik siiski rääkida vastasmõjust, kuid näis, et minu mõju talle oli sootuks väike, manipulatsoonist rääkimata:)

Suhtlemistreenerina mõtlen, et manipuleerimist esineb suhtlemisel ikka. Sest iga kord kui ma kellelegi ei ütle otse, mis ma temast tahan, ma juba manipuleerin teadlikult või vähem teadlikult. Ma olen ilmselt sinisilm ses suhtes, et usun ikka eheda suhtlemise olemasolusse. Kui kohtuvad kaks või enam inimest ilma kližeede ja suhtlemistõketeta, sellistena nagu nad on. Minu meelest on sellistele kontaktidele manipulatsiooni pealkirja panek vägivaldne ja ebaõiglane.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga