Stress ja selle juhtimine

Kadri Kõiv, ilmunud Äripäev   28.12.2004.

Mis on stress?

Üsna sageli on stressi põhjuseks inimese enda mõtted ning tunded.

Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Hiljuti avaldatud uuringute tulemused viitavad, et Eesti elanikonna vaimne  tervis on stressirohkema töökeskkonna ja kiirete ühiskondlike muutuste tõttu oluliselt halvemas seisus kui enamikus Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides. Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringute põhjal kannatab koguni 38 protsenti Eesti elanikest stressi all, samas kui Euroopas on see protsent 28 (Postimees 05/10/2004).

 Kaua aega oldi  arvamusel, et stress on  inimorganismi reaktsioon talle väljastpoolt esitatud nõudmistele, millega ta on sunnitud kohanema. Tänaseks ollakse aga seisukohal, et stressi ei põhjusta mitte üksnes inimesest väljaspool seisvad asjaolud, vaid üsna sageli on stressi põhjuseks inimese enda mõtted ning tunded. Ehk teisisõnu, stressi ei põhjusta mitte olukorrad meie ümber vaid see, kuidas me neid enda jaoks tõlgendame.

 Mis toimub stressireaktsiooni ajal kehas?

Stressi ülesandeks on aidata inimesel kohaneda talle esitatud nõuetega,  luua valmisolek tekkinud ohu ja suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressireaktsioon aitab koondada energiat, selle mõjul virgutub inimese organism leidama ressursse edukaks toimetulekuks. Alateadlikult valime kahe võimaliku käitumisviisi vahel. Nii võime reageerida kas võideldes, kui olukord tundub ävardav, kuid takituste ületamine on võimalik või põgenedes, kui olukorda hinnates tundub, et  ähvardusega pole võimalik toime tulla.

Nii on stressireaktsioon inimesele  kasulik, soodustades erinevates olukordades toimetulekut ja isegi ellujäämist.

Need reageerimisviisid on esile kutsutud organismis toimuvate füsioloogiliste protsesside tõttu, mis saavad alguse stressori ilmnemisel. Verre paisatakse kolme tüüpi hormoone: adrenaliini, noradrenaliini ja kortisooli. Selle tagajärejel terve keha lihased pingestuvad, verevool südamesse kiireneb ja südame löögisagedus tiheneb. Samal ajal vabanevad glükoosid ja rasvhapped, mis annavad lisaenergiat ja aitavad organismil häireperioodile vastu pidada.  Stress mõjutab südame kõrval ka teiste oluliste elundite tööd. Aktiveeritakse aju vanim osa, mis, mis viib kõrgendatud tundlikkuse seisundisse – teravnevad nägemine, kuulmine ja teised sensoorsed protsessid, mis võimaldavad inimesel paremini tajuda keskkonda. Kuna verevarustus on soolestikust kõrvale juhitud, aeglustub seedimine või ka peatub. Samuti ei jõua veri nahka ega jäsemetesse, mistõttu käed ja jalad muutuvad külmaks, kahvatuks või higiseks ning  võivad hakata värisema. Tekib suukuivus, sest süljeeritus lakkab. Õhuruum kopsudes laieneb, mistõttu hingamine kiireneb. Pupillid laienevad ja karvad tõusevad püsti.
Nii on stressireaktsioon inimesele  kasulik, soodustades erinevates olukordades toimetulekut ja isegi ellujäämist.

Enamik inimesi taastub pärast ohuhetke möödumist. Keha soojeneb, suukuivus kaob, adrenaliin juhitakse lihastest läbi terve keha välja  -nii saavutatakse tasakaal. Kui stress on emotsionaalselt soodus ja keeruline olukord ei kesta kaua ning on kontrollitav, saab organism pärast aktiivsuse perioodi taastuda ja puhata. Organismi reaktsioonid muutuvad normaalseks ja jätkub tavapärane funktsioneerimine.

Stressi ilmingud on indivduaalsed. Nii võivad erinevad inimesed muutuda teadlikuks stressi olemasolust märgates muutusi kas oma käitumises, tunnetes, mõtlemises või kehareaktsioonides.

 Postiivne ja negatiivne stress.

Kuigi tavakõnepruugis anname me stressile enamasti negatiivse tähenduse, pole see tegelikult alati nii. Eristatakse positiivset ja negatiivset stressi. Positiivset stressi ehk eustressi, kogetakse siis kui nähakse enda ees olukorda, mis on väljakutset esitav ja proovile panev. Kuigi eustressi tekitav olukord nõuab organismilt samuti kohanemist ja pingutust, saabub selle möödudes rahulolu ja heaolu tunne.

Juba esimesed stressiuuringud leidsid seose mõõduka pinge ja parema soorituse vahel. Paljud juhid on kirjeldanud, et kõige paremad mõtted ja lahedused on tulnud just pingelistes olukordades. Pinge kasvades kasvab ühtlasi ka organismi vastupanuvõime, millel omakorda on positiivne mõju  inimese poolt sooritatud töö tulemustele. Seega võib lühiajaline stress meile olla isegi kasulik – sest mõjub väljakutsena ja  ergutab tegutsema ning edasi arenema. 

Ometi on nii, et pidevalt kasvava stressi korral ei jää suutlikkus kasvama. Sellises olukorras, organism väsib, kurnab ennast ja tulemuseks võivad olla mitmete haiguste ägenemine.  Stressi ürgne funktsionaalne ülesanne seisnes siiski lühiajaliste, kiiret reageeringut nõudvate stressoritega toimetulekul. Alateadlik võitle – põgene rektsioon on tõhus  eelkõige  piisavat füüsilist energiat  nõudvate ülesannete täitmisel.

Negatiivne stress ehk distress ilmneb olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitatavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja  õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestvus  olnud piisav jõuvarude taastamiseks võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi.

Eesti juhid on  stressialastel koolitustel nimetanud oma  sagedamate distressi põhjustena ebapiisavat tagasisidet oma tegevusele, vähe motiveeritud alluvaid, sagedasid muudatusi või ebaselgust  ettevõtte tuleviku suhtes. Spetsialistist juhiks edutatute puhul veel  raskused uue rolli omandamisel, kahtlused kas endised kolleegid aktsepteerivad teda juhi rollis.

Teatud inimestele on omane kohanemisreaktsiooni sage  sisse lülitumine.Paljud juhid leiavad end  olukorras, kus töökeskkond seab väga suuri väljakutseid ja juhi enda ootused on kõrged, mitte kõigi kaastöötajatega ei ole head konakti ja teineteise mõistmist ning kusagil foonil on  perekond läbimas keerukaid arenguetappe. Sellistes situatisoonides pole võitle või põgene reaktsioon eriti otstarbekas.  Üheltpoolt võib liiga sage kohanemisreaktsiooni käivitumine olla seotud pingelise keskkonnaga, teisalt aga sellega, kuidas olukorda enda jaoks tõlgendatakse. Pidev võistluslikkus, enda võrdlemine teistega ning vähene rahulolu saavutustega võivad olla asjaolud, mis lükkavad niigi jõuvarude piiril töötavat inimest edasi rühkima. Sageli on probleemiks suutmatus peale stressori mõju lõppu end häire olukorrast välja lülitada.   Intensiivsed mõtted, millest tahaks mõneks  ajaks distanseeruda, ei kipu nii lihtsalt taanduma. Paljud juhid on kirjeldanud  uinumisraskusi või  hommikusi talumatult varajasi ärkamisi, mil mõtted keerlevad erinevate probleemide ümber ja puhkusele ning taastumisele on raske ümberlülituda.

Mida siis tegelikult võiks teha selleks, et end ülemäärase stressi tagajärgedest säästa?

Igaüks peaks leidma enda jaoks sobivad stressi maandamise viisid.

Nii nagu stressi põhjused on  inimestel erinevad, nii  ei ole olemas ka ühte kõigile ja igas olukorras sobivat meetodit stressi juhtimsieks.  Igaüks peaks leidma enda jaoks sobivad stressi maandamise viisid. Alustada võiks iseenda tundma õppimisega – teadvustada, mis  on minu stressi allikad, mida nende puhul saab muuta, mida mitte. Stressi juhtimine seisneb stressi ennetamises, stressi tekitava olukorra muutmises ja  lõõgastumises, organismi tasakaaluseisundisse viimises,  peale stressi tekitanud olukordi.

Võiks mõelda sellele, kas on inimesi, kellele endaga toimuvast rääkida. On täheldatud, et inimesed kalduvad paremini toime tulema stressiga juhul kui neil on sotsiaalse toetuse võrgustik ehk teisisõnu teised inimesed, kellele nad võivad toetuda Sellised inimesed võivad pakkuda nii emotsionaalset toetust kui olla väljakutsete esitajateks olukorras, kus tundub, et oled ennast ammendanud. Juhi jaoks võib lisaks toetusele olla oluline ka sotsiaalse reaalsuse jagamise võimalus, mis aitab enda jaoks usaldusväärsete inimeste peal peegeldada oma mõtteid ja leida kohaseimaid reageerimisviise probleemsetes olukordades.

Tööstressist rääkides on oluline, lisaks isikliku vastutuse võtmisele oma seisundi eest, ka organistasiooni tasandil algatada tegevusi, mis aitavad vähendada ülemäärast stressi ja  ennetada tööalast läbipõlemist. Paljud ettevõtted toetavad selleks  töötajate tervisespordi harrastusi, korraldavad praktilisi stressijuhtimise alaseid seminare.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et see, millist mõju stress igaühe elule saab avaldada, sõltub sellest, kuidas me stressile reageerime – kas teda ise teadlikult juhtides või ennast tema poolt juhtida lastes.  Oskusliku juhtimise korral ei pruugi stress alati olla vaenlane, vaid võib lisada meie elule positiivset energiat.

Koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe 2018

30.11.2017

Koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe on mõeldud neile, kes soovivad omandada metoodika, mis võimaldab luua ja tulemuslikult läbi viia täiskasvanutele mõeldud koolitusi ja videotagasisidega

Loe edasi ›

Loe meie blogi ›

Uudised

Taas on võimalik õppida suhtlemistreeneriks! Loe edasi ›

Oleme TAZ® hindamisprofiili esindajad Eestis. Loe edasi ›

Alustame vastuvõttu koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõppesse 2013-2014 Loe edasi ›