Sotsiaalne kapital ei võrdu Facebooki sõprade arvuga

Kolmapäeval said fotostuudios kokku mõned Tartu personalijuhid (pildil). Tõdesin taas, kui hea on näha inimesi näost-näkku, mitte suhelda vaid virtuaalselt. Paar koosveedetud tundi andis rohkem huvitavat infot ja palju mõnusama emotsionaalse laengu, kui päevadepikkune e-kirjutamine ja FB-s ning Linkedinis klikkimine.

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat.

Kui Mark Granovetter 1973 aastal avaldas oma epohhiloova artikli  The Strength of Weak Ties, pani ta sellega aluse teadmisele, et just nn. nõrgad sidemed ja võrgustiku diversiteet muudab meile kättesaadavamaks informatsiooni, mis muidu meieni ei jõuaks. Ehk teisisõnu, mida laialdasem ja eripalgelisem on sinu võrgustik, seda suuremat konverteeritavat sotsiaalset kapitali sa omad, sest “sa tunned kedagi kes tunneb kedagi kes…”

Nüüd on aga Sinan Aral ja Marshall Van Alstyne lagedale tulnud mõnevõrra erineva seisukohaga. Oma artiklis “Networks, Information & Brokerage: The Diversity-Bandwidth Tradeoff” väidavad nad, et jah, nõrgad sidemed annavad meile (ühe kontakti kohta) küll rohkem uut informatsiooni, kuid kuna neid kontakte on vähe, tuleb lõviosa informatsioonist lõppkokkuvõttes ikkagi tugevatest sidemetest, meiega tihedamalt seotud, sarnase demograafilise taustaga inimestelt.

Autorid viisid läbi põneva uurimuse ühes värbamisfirmas, kus uue informatsiooni saamine oli kriitilise tähtsusega sobivate kandidaatide leidmisel. Analüüsides 5 aasta jooksul vahetatud e-kirju leidsid nad, et tegelikult said rohkem uut informatsiooni (ajaühiku kohta) hoopiski need inimesed, kelle võrgustik oli tihedam ja vähemdiversiteetne. Ühtlasi andsid need inimesed ka suurema panuse firma käibesse.

Arali ja Van Alstyne väidavad, et laiaulatuslikemates võrgustikes on informatsiooni läbilaskevõime – „ribalaius“ väiksem. Esiteks kulub suurtele võrgustikele rohkem „hooldusaega“, ka info hankimine sealt on ajamahukam. Lisaks on hajavõrgustikes olevate inimeste omavahelised suhted tihtipeale jahedamad, infopäringutele ei vastata nii kiiresti ja meeleldi, kui seda teeb lähiringkond.

Autorid liigitasid informatsiooni kaheks: „sündmusuudisteks“ ja „arutlusuudisteks“. Esimest infokategooriat iseloomustab kiire levimine kõikidesse organisatsiooni osadesse ja seejärel teema päevakorrast kadumine. „Arutlusuudiste“ kategoorias liikus teema aga korduvalt edasi-tagasi erinevate struktuuritasandite ja gruppide vahel. Ning just selle kategooria puhul oli ilmne, et varasem omavaheline tutvus ja klapp määras ära, keda üldse informeeriti ja arutlusse kaasati.

Van Alstyne võtab asja kokku nii: “Kasuks tuleb väiksem arv suure ribalaiusega suhteid”.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga