Pane arendustegevused süsteemi

Arendustegevused organisatsioonis võrdsustatakse sageli koolitamisega. Unustatakse või ignoreeritakse hulgaliselt teisi arendusmeetodeid, kuid mitte sellest ei taha ma praegu rääkida. Vaid sellest, mis toimub (või peaks toimuma) enne ja pärast koolitamist/arendustegevuse toimumist.

Arendustegevused nõuavad ressurssi – raha, aega, inimeste energiat. Selleks, et ressurssi säästlikult ja samas tulemuslikult kasutada, tuleks vaadata Suurt Pilti – arendussüsteemi tervikuna.

Efektiivses arendusorganisatsioonis moodustavad inimeste arendamisega seotud tegevused terviku, millel on 8 alasüsteemi:

  1. Arenguvajaduste analüüs. Arenguorganisatsioon tagab, et organisatsiooni liikmed oleksid võimelised hästi täitma oma ülesandeid. Selleks rakendatakse erinevaid arendustegevusi. Nende kujundamiseks on vaja määrata inimeste tugevused ja arenguruum. See süsteem selgitab õpivajadused ja nendega seotud kulud.
  2. Karjääri planeerimine. Arenguorganisatsioon käsitleb iga organisatsiooni liiget kui talenti. Igaühel peab olema võimalus areneda ja saada uusi väljakutseid. Karjääriplaneerimine ei tähenda ainult hierarhiaredelil ülespoole ronimist. Siia alla kuulub nii töö roteerimine, osalemine projektides ja muud uued ülesanded. Selle süsteemi ülesanne on tagada, et inimeste oskused ja teadmised oleksid kaasaegsed ning võimaldaksid neil oma positsioonilt edasi liikuda.
  3. Ressursside eraldamine. Arenguorganisatsioon investeerib inimestesse. Ta tagab, et oleksid olemas õppimiseks vajalik raha, ruumid ja juhendajad, samuti aeg. Selle süsteemi ülesanne on planeerida ja eraldada arendamiseks vajalikud ressursid.
  4. Kommunikatsioon. Arenguorganisatsioon tagab, et arenguga seotud informatsioon jõuaks kõikide organisatsiooni liikmeteni. Selle süsteemi ülesanne on tagada organisatsiooni liikmete teadlikkus sellest mida, kuidas ja millal nad õppima peaksid. Samuti aidata eesmärgistada õppimist.
  5. Arendustegevused. Arenguorganisatsioon algatab ja juhib erinevaid arendustegevusi vastavalt individuaalsetele õpivajadustele. Lisaks õppimisele sisaldab see ka vastutust selle eest, et inimesed saaksid õpitut töös rakendada. Selle süsteemi alaosa on sissejuhatamine, mille eesmärk on tagada, et uued liikmed, või uue ülesande saanud inimesed saaksid asuda tööülesandeid täitma.
  6. Monitooring. Arenguorganisatsioon jälgib kõigi alasüsteemide tegevusi ja kogub regulaarselt tagasisidet nende toimimise kohta. Saadud tagasisidet jagatakse kõigi organisatsiooni liikmetega.
  7. Hindamine. Arenguorganisatsioon mõõdab õppimise tulemuslikkust ja õpitu rakendamist töös ning võrdleb seda eesmärkide ja ootustega. Selle süsteemi ülesanne on anda hinnang, kuivõrd teised alasüsteemid oma väljundis vastavad nende jaoks püstitatud eesmärkidele ja kui tulemuslik on olnud õppimine.
  8. Süsteemide arendamine. Monitooringu ja hindamise tulemuste ning organisatsiooni strateegiliste eesmärkide ja väljakutsete alusel toimub kõikide süsteemide pidev arendamine. Selle süsteemi eesmärk on tagada, et kõik teised alamsüsteemid funktsioneeriksid parimal võimalikul moel.

Ja muidugi on arendussüsteem omakorda terviklikult seotud teiste perssonali- ja juhtimissüsteemidega, nagu:  strateegiline planeerimine, kvaliteedisüsteem, värbamine ja valik, palga- ja motivatsioonisüsteem, tulemusjuhtimine jm.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga