Õppima asujat aitab nõustaja

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust!

Tahaks ka ja ma umbes tean ka mida, aga seda küll kusagil koolis ei õpetata…

Minu õppimine jäi omal ajal pooleli, olen mõelnud, et võiks ikka tagasi minna, aga  ma ei tea, kas ma ikka päriselt tahan seda asja enam õppida…

Noh, mina olen nüüd küll juba nii vana, et minu õppimised on juba õpitud…

Täiskasvanueas õppimisest ja laiemalt enesearendamisest on viimastel aastatel tänuväärselt palju juttu olnud. Oma osa selles on ka vastavasisulisel  – täiskasvanuharidust populariseerival – europrojektil. Mõjub kindlasti ergutavalt ja mõne inimese puhul ka justkui härjale punane rätik. Tegelikult teenib see kõik ju kokkuvõttes üllast eesmärki – tekitada inimestes usku, et õppimiseks pole kunagi liiga hilja.

Eelmise aasta lõpul avaldatud uuringu tulemused näitasid, et  2010. aastal osales elukestvas õppes 10,9 protsenti 25-64-aastastest Eesti elanikest, mis on väga palju rohkem kui kunagi varem. Ja ometi  leidub meie ajakirjanduses küllaldaselt ikka veel ka õppijate endi  kommentaare stiilis „mina olen selline hull,  et läksin viiekümneselt õppima“. See näitab, et uskumus, nagu oleks õppimine ja enesearendamine vaid noorte pärusmaa, on visa kaduma.

Tõsi, oleme ausad,  enesearendamise või kitsamalt õppimisega tegelema hakkamine täiskasvanueas ei pruugi alati minna ilma kivide-kändudeta.

Enam levinud probleemid, millega  täiskasvanud õppija kokku võib puutuda:

  • Motivatsioon – kas ma ikka päriselt tahan?
  • Eesmärgi ähmasus – aga mida ma siis tegelikult tahan õppida ja miks?
  • Kohanemine muutusega – kuidas ühildada õppimist oma väljakujunenud ning paika loksunud töö- ja elustiiliga?
  • Aeg – kuidas planeerida oma aega selliselt, et kõik oluline oleks tehtud ja õppimine ei käiks „tulekustutamise“ režiimis?
  • Raha – millised kulutused kaasnevad enesearendamisega, kust leida lisaressursse?
  • Õppijarolli( taas)avastamine – õpioskused võivad ka rooste minna kui neid ei ole harjutud kasutama.

Väga juurdunud on arusaam, et õppimiseks  on vaja astuda kuhugi konkreetsesse kooli. Selline mõtteviis aga piirab tegelikult täiskasvanute arenguvõimalusi. Europrojektide raames omakorda rahastatakse peamiselt  lühiajalisi koolitusi, mis toimuvad kas kutseõppeasutuste või vabahariduskeskuste juures. Kuid õppimise kontekste ning vorme on rohkem kui vaid institutsionaalses õppes ehk koolis või kursustel käimine. Just täiskasvanule sobivad väga hästi muud, eelkõige iseseisvat õppimist võimaldavad õppevormid. Sellised on näiteks  veebipõhised õppimisprogrammid. Ja kui veelgi avardada õppimise käsitlust, siis igapäevaselt osaleme me ka informaalses õppes, kuid selle toimumine ja ka tulemused jäävad sageli teadvustamata.

 Millist abi vajaks täiskasvanud õppija?

Kõigile on tuttav lugu Alice`ist Imedemaalt, kelle vestlusest kassiga  koorus sügav tõde – kui sul on ükskõik kuhu sa lähed, siis ei ole tähtis ka kuhupoole sa lähed.

(Taas)õppima asumise otsuse tegemine on tähtis hetk elus. Võimalusi enesearendamiseks  on tõesti väga palju.  Täiskasvanutele mõeldes ei pruugi olla väga mõistlik mõtteviis „ma proovin ja kui ei meeldi, siis jätan pooleli“. Natuke asja „nuusutades“ kaotatakse enda väga väärtuslikku aega, sest ollakse liigutud tupikteele. Kasulik oleks võimalikult ruttu valida enda jaoks õige eesmärk ning viisid, kuidas sinna jõuda.

Just täiskasvanute õppimisega seoses mainitakse sageli, et  täiskasvanud inimene tahab olla ise ennast juhtiv õppija.  See tähendab seda, et õppijana püstitab ta ise eesmärgid ja leiab viisid nende saavutamiseks, analüüsib ise tehtut ning ja annab sellele hinnangu. Esimene praktiline samm ennastjuhtivaks õppijaks saamisel olekski oma õpingute või laiemalt enesearendamise eesmärgistamine. 

Eesmärgiseadmise protsess ei pruugigi nii lihtne olla, on palju asjaolusid, mis vajaksid läbimõtlemist ja veel parem läbiarutamist, kellegagi, kes oskab olla hea kuulaja, tundlik suunaja ning alternatiivide pakkuja. Sellist konsultatsiooni, vestlust,  võiks täiskasvanust õppima asujale pakkuda vastava ettevalmistuse saanud spetsialist.

Karjääriinfo spetsialistid tegelevad Eestis ka täiskasvanute nõustamisega, kuid  nende poolt pakutava teenuse fookus on suunatud tööturul enda jaoks õige koha leidmisele. Kuid enesearendamine ei pruugi omada alati otsest väljundit tööga seonduvate oskuste-teadmiste täienemisse. Õppida võib ju ka oma lõbuks!

Põhimõtteliselt võiksid sellist konsultatsiooni  tulevikus  peale vastavasisulise ettevalmistuse saamist  hakata pakkuma andragoogid, kes on spetsialiseerunud just nimelt täiskasvanuõppe teemadele ning omavad koolitajatena laialdasemat pilti täiskasvanud õppija kohta.

Milliste teemadega tegeletakse konsultatsiooni käigus?

 Nii nagu igasugune nõustamise, alustatakse ka andragoogi konsultatsiooni puhul sellest, mis on inimese jaoks kõige olulisem. Kindlat teemade järjekorda ei ole – konsultant on avatud rääkima kõigest, mis on õppimise ja enesearendamise seisukohalt selle inimese jaoks oluline.

 Enamasti tuleb andragoogi konsultatsioonil jutuks:

  •  Hetkeolukord – inimese tugevad, nõrgad küljed teadmiste ja oskuste võtmes. Arutletakse inimese võimete ja annete, seniste õppimiskogemuste ja harjumuste üle. Vajadusel võidakse  õppija eneseteadlikkuse suurendamiseks  läbi viia mõned testid või uuringud.
  •  Unistused ning ootused – mille poole inimene püüdleb, mis on talle tähtis, millest tunneb puudust ja mida igatseb. 
  • Eesmärgid –  sõnastatakse arenguvajadused ning konkreetsed õppimisega seonduvad eesmärgid.
  • Võimalused ja piirangud – kes võis mis toetavad seatud sihtide poole liikumist ning millised võivad olla takistused, mis õppimise plaani mõjutavad.
  • Tegevusplaan – kuidas unistusi ja eesmärke ellu viima asutakse, kus ja  millises vormis enesetäiendamine võiks inimesele sobida. Millest peaks alustama, millised eeldused oleks vaja luua, et tagada edu ja jõuda loodetud sihile.

 Põhimõtteliselt võiks igaüks sellise kava endale ka ise  koostada, kuid oluliselt tõhusamaks kujuneb see koos kaaslasega, kelle peamiseks ülesandeks on kuulata ja vestlust struktureerida nii, et kõik õppimisega seonduvad olulised ja tähtsad teemad saaksid läbi arutatud. Eesmärk on ju ikka see, et õppija mõtleb enda jaoks asjad selgemaks, on rohkem teadlik ning valmis selleks, mida õppima asumine tema jaoks kaasa toob.

 Ja lõpetuseks mõned küsimused abiks õppima asujale, püüa leida neile vastus:

  •  Mida ja miks ma tahan õppida? Mis on selle ajendiks? Miks just nüüd?
  • Mis suunas ma tahan ennast arendada?
  • Mida õpingud mulle annaksid? Milline võiks olla tulemus? Mis minu elus muutuks?
  • Kui palju aega on mul praegu võimalik õpingutele pühendada?  Raha? Milliseid ressursse ma veel selleks vajan?
  • Millised on probleeme ma õpingutega seoses võiksin kohata?
  • Kes või mis aitaks mul oma eesmärki saavutada?
  • Minu õpingute ajakava: mis peaks olema toimunud 1 kuu pärast, sügiseks, poole aasta pärast, 1  aasta pärast. Mida ma teen, oskan ja tean siis rohkem kui täna?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga