Mida meeskonnad tahavad – ja mida nad ei saa

jooksRosabeth M Kanter, Harvardi Ärikooli professor, heidab pilgu põhjustele, mis võivad meeskondades tekitada pingeid ja rahulolematust juhiga. Küsimus on inimeste ootustes ja lootustes, mis võivad vahel olla ebarealistlikud.
Mis on siis need asjad, mida meeskonna liikmed oma juhilt ootavad – ja mida juht neile pakkuda ei saa?

1. Absoluutset selgust kõiges.
Selged eesmärgid, selged ootused, selged tegutsemisjuhendid jne. jne. Juhtimisteooriatest lähtudes just kui mõistlik nõudmine, samas on juhil seda praktikas väga raske täita. Sest maailm ei ole selge. Olete näinud liikumise pealt tehtud fotosid? Kiirus hägustab jooned. Sarnane on olukord meie organisatsioonides. Muutuste kiirus ei lase tekkida selgusel.

2. Kindlust tuleviku suhtes
Sama lugu, mis eelmise ootusega. Ka kõige detailsem tegevuskava, kõige täpsem eelarve või kindel otsus ei suuda takistada näiteks Eyjafjallajokulli uut purset ja kaost lennuliikluses. Juhid, tundes meeskonnaliikmete survet, võivad anda lubadusi, mida pole võimalik täita. Mis teeb asja muidugi hullemaks.

3. Nõustumist meeskonnaga.
Meeskonnaliikmed ootavad, et juht oleks alati nende poolel. Teda nähekse kaitsja ja  eestvõitlejana „kõrgemates sfäärides“, kes peab tagama, et meeskond saaks, mida nad edukaks tööks vajavad. Ning et valitseks õiglus ja inimeste vajadustega arvestamine. Paraku näeb juht enamasti laiemat pilti  – see ongi tema ülesanne. Suures plaanis aga ei pruugi meeskonna tahtmised ja soovid olla kooskõlas süsteemi muude osadega. Ning juht peab meeskonnaliikmetele vahel ütlema „ei“ või  andma täitmiseks nende meelest rumalaid ülesandeid.

4. Vigade vältimist
Iga algus on raske. Eriti kui tegemist on uue, senitundmatu ülesandega. Lahenduste otsimise käigus tehakse loomulikult vigu, raisatakse ressursse, takerdutakse pisiasjadesse. Kui projekt on edukalt lõppenud, võivad meeskonnaliikmed juhile tehtud vigu ette heita: „Me oleksime saanud seda palju paremini teha, kui sa poleks…“. Tagantjäreletarkus on teatavasti täppisteadus. Ja kogemus on oma definitsioonilt midagi sellist, mida teil polnud siis, kui seda vaja oleks läinud. Konstruktiivne tagasiside ja tehtud vigade analüüs ning nendest õppimine on mõistagi vajalikud. Etteheited eksimuste pärast aga mitte.

Kirjaldatud ootused on üldinimlikud ja tärkavad pea igas meeskonnas. Mis tähendab, et enamus juhte on nendega ühel või teisel kujul kokku puutunud. Päriselt vältida neid ei saa, küll aga leevendada ebarealistlikest ootustest tekkivat pinget. Ainus vahend mis aitab – räägi inimestega! Juht, kes on siiras ja aus, hoolib oma inimestest  ning julgeb tunnistada, et tal polegi kõiki vastuseid, võib lõppkokkuvõttes olla usaldusväärsem kui „kõiketeadja“.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga