Maahotell ja Laululinnu

Mokko maahotell

Mokko maahotell

Minu jaoks uued avastused koolituskohtadena on Laululinnu külalistemaja Lääne-Virumaal Tamsalu lähistel ning Mokko maahotell Jõgevamaal, Palamuse naabruses. Mõlemad Tallinn-Tartu vahelises alas, seega sobivad juhuks, kui koolitusel osalejad tulevad kokku erinevatest piirkondadest.

Ära märkida soovin neid kohti aga seetõttu, et mõlemad on head näited sellest, kuidas koolituskohta tutvustav koduleht ei suuda kuidagi kajastada seda, mis kohapealt eest leitakse.

Kui Haridus- ja Teadusministeerium pakkus Laululinnu välja meeskonnatreeningu toimumiskohaks, viskasin  külalistemaja kodulehele pilgu peale ja olin üsna skeptiline. Mingi järjekordne odavalt kokkuklopsitud eurokuut, arvasin. Aga olgu, kui klient soovib, katsetame ära.

Kohapeal tabas mind aga väga meeldiv üllatus. Tegemist on endise  RMK metskonnamajaga, mis uute omanike käes 2007. aastal täielikult renoveeriti. Maja on õhuküllane, valge, puhas ja õdus. Täis maale, lilli ning värske saia lõhna. Kitsukene küll, selles mõttes, et üle 12 inimese sinna enam mugavalt ei mahuks. Kuid väiksemale grupile, nagu meie olime, täpselt paras. Lisaks nö. tavapärasele seminariruumile, kus olemas kõik tööks vajalik, on veel suure ümarlauaga ruum. Kogu grupiga Kuningas Arturi rüütlite stiilis söögilauas istumine on iseenesest juba siduv elamus, mida just sageli kogeda ei saa. Ja söögid olid uskumatult head! Pluss jooksvalt otse ahjust tulevad saiad, koogid, kuklid, millega meid lausa ära hellitati.

Teeninduse sõbralikkuse, kiiruse, vastutulelikkuse ning ootamatustele reageerimise poolest kindlasti tipptegijad, võrreldavad ehk vaid Taagepera lossi personaliga.

Mokko maahotelliga on jälle lood veidi teised. Koht on nii piltidel kui tegelikkuses imeilus, kodune ja mõnus. Täpselt nagu maal vanaema juures. Koplis söövad ponid ja lambad. Põlised puud ja lillepeenrad loovad paradiisiaia tunde. Suured sõbralikud koerad kiikavad aeg-ajalt üle koolitusruumi ukse ja üritavad tähelepanust osa saada. Teenindamine on lahke, toad mugavad ja toidud söödavad (ehkki portsjonid on üsna täpselt välja mõõdetud, st üle ei jää küll midagi). Ruumi jätkub lahedalt ka suurte gruppide jaoks. Aga…

koolitaja mätta otsast vaadatuna on mitmed pisi-pisiasjad, mis kokkuvõttes tekitavad tunde, et sinna võib küll veelgi minna, kui mõni klient väga tahab, kuid ise tagasi ei kipuks. Näiteks: seminariruumi ja kööki lahutab vaid kaarjas ava, ei mingit ust. Meie koolituse taustaks on pottide-pannide kolin ja söögitegija rõõmuks lällav raadio. Tahvlialus seisab püsti vaid ime ja kahe tooli toel, ja nii mõnigi tool ei pea istuva inimese raskusele vastu. Elektripistikuid napib, pikendusjuhtmeid ka. Markeid ei kirjuta. Pabertahvel on pikaajalisest rullisolekust teinud järelduse, et sellist asendit tulebki visalt hoida. Ja kui parasjagu poleks akendest sissevoogavat suvevalgust, siis hädised laelühtrid võimaldaksid vaid  ruumis üldist orienteerumist, mitte aga lugemist-kirjutamist.

Samas usun, et pidude ja koosviibimiste jaoks võiks see koht olla tõeliselt mõnus. Eriti suvel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga