Maaelu nukker tulevik

heinapallPikk vaheaeg mu postitustes ei ole tingitud mitte suvepuhkusest, vaid pingsast tööst. Nimelt analüüsisin laekunud andmeid ja koostasin lõppraportit mahukale uuringule tööjõust põllumajanduse-, metsanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Uuringu tulemusi presenteerin 31. augustil Põllumajandusministeeriumis ja pärast seda läheb 200-leheküljeline aruanne üles ka ministeeriumi kodulehele. Statistikarägastikust avanev pilt on aga üsna kurb.

Lühidalt  – maaelu on hääbumas. Aastaks 2020 on vanaduspuhkusele siirdunud pooled praegu põllumajandustootmisega tegelejatest. Noorte spetsialistide järelkasv on aga pea kümme korda väiksem, kui oleks vaja lahkuvate töötajate asendamiseks. Meie kutse- ja kõrgkoolid toodavad küll hoolsalt juurde uusi aednikke ja pagar-kondiitreid, samas kui taime- ja loomakasvatusspetsialiste ning liha- ja piimatehnolooge lisandub sektorite tööturule vaid üksikuid inimesi igal aastal. Loomaarstidki tegelevad pigem lemmikloomade kui lehmadega. Ja teha pole midagi, sest vägisi õppima ega tööle ei saa kedagi sundida. Loomulikult valivad noored erialasid, mis on kas majanduslikult kasulikumad või lihtsalt huvitavamad. Usun, et olete nõus, et  näiteks hobuste psüühhikat, mida õpetab Järvamaa KHK, oleks palju lõbusam õppida, kui lüpsmist – mida ei õpeta meil ükski kool.

Õnneks/kahjuks pole inimesed võimelised hoomama pika ajahorisondiga muudatusi. Niikaua, kuni poodides on saadaval veel kodumaine toit, ei koti 10 aasta pärast toimuv tõenäoliselt kedagi, eriti mitte meie poliitikuid.

Need inimesed aga, kes tahavad, et ka nende lapsed ja lapselapsed edaspidi ei peaks toituma vaid Poolas, Egiptuses ja Prantsusmaal toodetust, võiksid juba praegu ringi vaadata isikliku maalapikese järele. Et vähemalt kartul-kapsas oleks enda oma. Ega ma lehmapidamist propageerigi. Vaevalt, et keegi selle väga tülika ja töömahuka loomapidamise ette võtab. Eriti olukorras, kus Danone toodete reklaam meil igapäevaselt aju loputab. Kodumaised piima- ja lihatooted kolivad aga ökopoodide kallitele riiulitele, kui eriti haruldane nishitoode. Ja Põllumajandusministeerium ei ole mitte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi üks osakond, nagu pakub välja Tiit Made, vaid Kultuuriministeeriumi ühe rahvuskultuuri programmijupi administraator.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga