Lõksud edasiõppija teel

Mari-Liis Järg, DevelopDesign
Ilmunud 12.08.2010. Eesti Ekspressi Koolitusekspressis

Mõnigi meist on keerutanud peas mõtet, kui õige läheks õppima. Ja kui mitte „päris“
kooli täiend- või kutseõppesse, siis äkki kuhugi kursusele või pikemasse
arenguprogrammi…
Mõtlesin oma tutvusringkonnale ja kiiresti sõpru-tuttavaid silme eest läbi lastes näis neid
jaguvat kahte leeri – need, kes vaevata end läbi koolituste-kursuste lasevad ja teised, kes
vaatamata põhjalikule kaalumisele, planeerimisele siiski õppima mineku sammu ette ei võta.
Luuserid? Ei, sageli kindlust ja harjumuspärasust hindavad inimesed, kelle jaoks uue
omandamine võib väljakutsest muutuda raskuseks.

Mõttepiirangud pidurdavad

Täiskasvanu läheneb õppimisvõimalusele sageli oma hetkeolukorda analüüsides. Kas mul on
piisavalt aega, raha, energiat, kas mu töö saab tehtud, kas õpitav aitab mul midagi paremini
teha ja paljut muudki.

Teemat analüüsides ilmnevad piirangud. Selgub, et juba teise linna õppima minek tekitab
transpordikulu ja töölt eemal olles suureneb tegemata tööde virn veelgi. Loomulikult ei
tähenda see, et üldse ei peaks kaaluma. Kuid erinevalt nendest, kes takistusi kaaludes ka
neile lahendused vastu panevad, kujuneb mõnede inimeste jaoks barjäär liiga suureks, nii et
õppimisest loobutakse.

Lisaks välistele piirangutele on meis sageli ka sisemised (ehk isegi raskemini ületatavad)
piirangud. Hirmud, mida me sageli endale ei teadvusta. Asjad, mida kardame juhtuvat kui
õppima asume, või asjad, millest peame loobuma.

Ettevõtjana tegutseva Tiina (36) elus on olnud neid kordi, kus künnis, midagi uut õppima
asuda on olnud liiga suur. Sageli on ta kaalunud ressursse aja ja raha mõõtmes, sest iseendale
tööandjana on tema ainukeseks võimaluseks õppimist finantseerida omaenese rahakotist.
Lisaks välistele piirangutele arvestab Tiina ka kahtlustega – äkki panustatud aeg ja raha ei ole
tasakaalus sellega, mida ta tagasi saab.

Tiina ütleb, et tajub, et mida tõsisem ja olulisem on asi tema jaoks, seda raskem on ka õppima
mineku otsuses kindel olla. Ka hirm muutuse ees võib teinekord osutuda suuremaks tahtest
areneda.

Unistusest tegudeni

Mida sa tegelikult tahad? Millest unistad? Millist õppimise viisi ma vajan, igatsen?
Kuidas see kursus aitab sul oma unistusi teostada? Need küsimused võiksid enne sobiva
õppimisevõimaluse vastuse saada. Nii on lihtsam valida sobivad suunda, leida õpetajaid ja
saada selgust, milline õppimise vorm võiks üldse kõne alla tulla.

Võimalusi on teadupoolest palju. Alates tasuta kursustest ametikoolide juures, e-õppest ja
lõpetades kraadiõppega ülikoolide juures. Oluline on jällegi lähtuda iseendast. On neid, kes
naudivad loenguid ja peavad praktilisi ülesandeid väheolulisteks, teised seevastu näevad
kasu ainult tugevalt rakendusliku iseloomuga õppest. Pole õiget või valet, saab leida endale
sobiva ja juba enne õppima asumist uurida, mida konkreetne koolitus endast kujutab, milliseid
meetodeid kasutatakse.

Üheks segavaks faktoriks edasi õppimise teel võib saada mõttekäik, et hea küll,
sobiv õpe on leitud, aga siiski, uued kursused tulevad ju kogu aeg, küll ma jõuan…
Kaaludes kõiki kasusid ja takistusi võib tunduda, et täiendõppega annab oodata küll. Või
pole aeg sobiv või on hetkel raharessurss piiratud. Edasilükkamiseks leiab põhjuse alati.
Et mitte edasi lükata võiksid mõelda hirmudele, mis sul tegelikult takistavad õppimisega
alustamist.

Samuti aitab õppimise kasuks valikut teha see, kui leida toetajaid, kes innustaks
õppimaminemist ette võtma.

Oma kogemusest räägib Tiina, et õppima minek on kergem siis, kui mõned välised piirangud
on kergesti ületatavad, näiteks leiad oma õpingutele rahastaja või toimub planeeritud kursus
kodule lähemal.

Elukestva õppe toetaja, andragoog Talvi Märja on öelnud et “tarkusest ei saa kunagi lõhki
minna.”. Ära lükka edasi, su unistused ootavad!

  • Unista! Nii võid leida üles hoopis teistsuguseid soove ja tegeliku huvi kui lihtsalt
    õppeasutuste infobuklette lapates.
  • Lisaks ratsionaalsetele poolt ja vastuargumentidele mõtle, mida sa kardad?
    Milline hirm sind takistab? Kui reaalne on sinu kahtlus, vastuargument tegelikult?
  • Leia keegi, kes saab sinuga kaasa mõelda, vajadusel toetada aga ka pisut intrigeerida
    väljakutset vastu võtma.
  • Uuri õppeprogrammi tausta, milliseid meetodeid kasutatakse, kes on õpetajad,
    kui suur osa on kodutöödele, kuidas teised kursustel käinud on rahule jäänud.
    Nii saad selgema pildi, kas pakutav on tõesti see, mis sinu huvi ja vajadusi katab.

Kaks kogemust

Tiina, (36) ettevõtja „Sellel aastal jätsin erialasesse pikemasse õppesse minemata. Kaalun alati
panustatavat aega ja raha suhtes sellega, mida tagasi saan. Seekord jäid kahtlused peale. Näis,
et praegusel eluetapil, kus lapsed on väikesed, pole otstarbekas võtta nii suurt tükki nendega
olemise ajast kui pole kindel, kas ikka saan oma pingutuste eest seda, mida tegelikult otsin.“
Ametnikuna töötav Kristel (36) valis õppimiseks Tallinna Ülikooli magistriõppe, sest lektorid
tundusid huvitavad ja mõnede ainete õppimist saab korraldada ka kodulinnas Tartus.
“Läksin õppima linnakorraldust Tallinna Ülikooli, sest tahtsin saada laiemat arusaama sellest,
kuidas (linna)ruum toimib. Samuti määras valitud eriala minu isiklik huvi, kuidas kogukonda
linnaruumi planeerimisse paremini kaasata. Vanus on juba selline, et tahtsin õppida midagi,
mis mind rikastab,laiendab minu seniseid arusaamu, mitte lihtsalt magistrikraadi ära teha.“

Suhtlemistreenerite väljaõpe

22.07.2018

Meie ainus avatud kursus 2018. aastal on koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe.

Loe edasi ›

Loe meie blogi ›

Uudised

Taas on võimalik õppida suhtlemistreeneriks! Loe edasi ›

Oleme TAZ® hindamisprofiili esindajad Eestis. Loe edasi ›

Alustame vastuvõttu koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõppesse 2013-2014 Loe edasi ›