Kui töö tundub sulle mõtetu ja sa ise ka …

Kuidas läbipõlemist ära tunda?

Kadri Kõiv, ilmunud  Director, november 2007

Sa oled pidevalt väsinud, sul pole energiat ega motivatsiooni… Päris sage pilt tänapäeval! Kuid läbipõlemise esimesed märgid on hoopis ülisuur entusiasm, tohutu energia ja pidev valmisolek panustada oma töösse.

Läbi saab põleda see, kes on kunagi põlenud.

Läbi saab põleda see, kes on kunagi põlenud. Mitmed autoriteetsed uuringud kinnitavad, et läbipõlemise kui tööalase stressi tulemuse esimesed märgid ei ole mitte väsimus ja motivatsiooni kadumine, vaid hoopis tohutu entusiasm, energia ja pidev valmisolek panustada töösse.

Läbipõlemise eeldused ei teki mitte esimesel tööpäeval, vaid soodne foon luuakse varem ja mujal. Juba ammu ei otsi inimesed töö näol pelgalt teenimisvõimalust ega ka üksnes eneseteostust. Töö taustal tahetakse mõtestada kogu oma elu – tähtis on midagi korda saata, olla kangelane…

Kaua aega olid uurijad seisukohal, et läbipõlemisoht on suurem missioonitundega elukutsetel nagu arstid, sotsiaaltöötajad. Nüüd on juba ammu selge, et läbipõlemine ohustab kõiki inimesi, kelle elukutse eeldab intensiivset suhtlemist. Juhid põlevad läbi samadel põhjustel, mis teisedki, ent lisaks sellele on just nende ootused tihti ebareaalsed – nad tahavad oma töös saavutada enamat kui nad saavutavad. Enamat kui üldse on võimalik saavutada. Teiseks läbipõlemist soodustavaks teguriks on tihti ebakõlad töötaja ja töö tingimuste vahel.

Kuidas läbipõlemist ennetada?

Juba tööintervjuul saavad kogenud intervjueerijad lisaks muule välja selgitada, milline on inimese elufilosoofia ja unistused seoses tööga. Uuringud, milles on otsitud vastust küsimusele, miks mõned noored entusiastid põlevad läbi ja teised mitte, kinnitavad, et üks võimalus läbipõlemist ennetada on anda vastsele töötajale ühteaegu vabadust ise otsustada-määrata ning samas pakkuda talle tööalast juhendamist. Noorele juhile võiks neid kahte asja ühendavaks lüliks olla mentor. Läbipõlemise tekkepõhjusi võib otsida nii organisatsiooni tegevuspõhimõtetest, aga ka töötaja ootustest, harjumustest ja tegutsemisviisidest.

Kui võtta ühe sõnaga kokku kõik teadmised ja soovitused, kuidas vältida läbipõlemist, siis oleks see sõna tasakaal. Tasakaal andmise ja saamise vahel, stressi ja rahuseisundi vahel, töö ja kodu vahel.

Mida teha?

Esimeste ohumärkide ilmnemisel võiks töötaja koos oma otsene ülemuse, arengunõustaja või personalitöötajaga analüüsida järgmisi küsimusi:

  1. mida võiks inimene teha teisiti ja milliseid tööga seonduvaid hoiakuid ta peaks muutma.
  2. mis vajaks muutmist töökeskkonnas.

Oluline on ka luua endale toimiv toetusvõrgustik, kuhu kuuluvad inimesed, kes pakuvad nii emotsionaalset kui ametialast tuge ja väljakutset. Vahel võib toetusest olulisemaks kujuneda hoopis mõni uus väljakutse – miski, mis paneb sügavalt mõtlema, kas see viis, kuidas ta praegu oma töös ja elus toimetab, viib teda ikka sinna, kuhu ta tahab jõuda. Kas see kuhu ta tahab jõuda, väärib pingutusi?

Toetusvõrgustiku abil saab testida ka oma sotsiaalset reaalsust – võimalust peegeldada usaldusväärsete isikute peal oma mõtteid, kavatsusi ja saada vastu kellegi neutraalse reaktsioon ja arvamus. Inimene ise ei pruugi tugevate stressinähtude tõttu reaalset olukorda tunnetada.

Erinevate tasemete juhtide läbipõlemise ennetamine aitaks säilitada nende intellektuaalset professionaalset  kapitali. Võimaldaks jätkata erialast tööd ning anda hindamatu töö ja elukogemus oma ettevõttes edasi noortele spetsialistidele.

Mis iseloomustab läbipõlemist?

  1. emotsionaalne kurnatus. Töö, mis enne tekitas kirge, vaimustust, soovi pühenduda põhjustab nüüd pettumust ja väsimust. Inimest valdab tunne, et nii füüsiline kui ka psüühiline jõud on ammendunud. Sageli kaasneb tunne, et ollakse emotsionaalselt tühi.
     
  2. negatiivne suhtumine oma töösse. Alateadlikult püüab inimene ennast kaitsata negatiivseid emotsioone ning kurnatust tekitavate olukordade eest. Alguses kasutatakse enesekaitseks eemaldumist tööst, kujutades kõike tööga seonduvat negatiivsena („nad ei vääri mind“, „nad on ise süüdi“ jne). Seejärel hakkab see järk-järgult muutuma püsivaks negativismiks, ükskõikseks ja küüniliseks suhtumiseks ning lõpuks ei soovita üldse tegeleda oma töö või sellega seotud inimestega.
     
  3. vähenenud suutlikkus. Suure ülepinge järel jõuab inimene ametialasesse kriisi – talle tundub, et ta on tööalaselt ebaprofessionaalne ja ebakompetentne. Sageli kaasneb tunne, et töö ei oma mingit mõtet ega tähendust ning seejärel üldistatakse see hinnang ka iseendale ning kogu elule.

Läbipõlemise põhjusi:

    • ebarealistlikud eesmärgid, kõrgendatud ootused oma tööle.
    • vähene juhendamine ja toetus töösse sisseelamisel.
    • keskendumine ainult probleemidele ning nende lahendamisele.
    • ülekoormus ja sellega kaasnevalt vähenenud võimalused kolleegidelt toetust saada.
    • (positiivse) tagasiside ja töötaja jaoks tähendusrikka tunnustuse puudumine.
    • vastandlike väärtuste tajumine organisatsioonis.

Suhtlemistreenerite väljaõpe

22.07.2018

Meie ainus avatud kursus 2018. aastal on koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe.

Loe edasi ›

Loe meie blogi ›

Uudised

Taas on võimalik õppida suhtlemistreeneriks! Loe edasi ›

Oleme TAZ® hindamisprofiili esindajad Eestis. Loe edasi ›

Alustame vastuvõttu koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõppesse 2013-2014 Loe edasi ›