Koolituse tulemuslikkuse hindamine. Smilesheet-ide kaitseks.

i-see-youSmilesheet – nii nimetavad koolitajad kursuse lõpul osalejatele kätte jagatavat tagasisidelehte. Nii mõnedki koolitajad tavatsevad suhtuda sellisesse tagasiside kogumise vormi kerge üleolekuga väites, et nii saadav informatsioon ei mõõda mitte koolituse tulemuslikkust, vaid osalejate emotsionaalset seisundit. Sellest aga ei saavat teha mingeid järeldusi koolitusprogrammi ja koolitajate kohta. Ehk siis mõttetu aja- ja paberi raiskamine. Kuid sama hästi võiksime kritiseerida raadiot, sest see ei näita pilti!
Vahetult peale koolituse lõppu täidetavatel tagasiside-küsimustikel on kindel ja väga vajalik funktsioon – hinnata osalejate esmaseid reaktsioone koolitusele ja rahulolu toimunuga. See on esimene etapp koolituse tulemuslikkuse hindamisel.

Meetodit kritiseerivatel inimestel on õigus, kui nad ütlevad, et kõrged rahuloluhinded ei näita seda, kas ja mida osalejad üldse õppisid ja kuidas nad seda rakendama hakkavad. Küll aga viitavad madalad rahulolu-hinded pea alati sellele, et õppimist ei toimunud.  Esmase reaktsiooni analüüs võimaldab leida õppimist takistavad tegurid ja koolitusprogrammi kiiresti parandada-kohendada.

Kui me jätaksime ära selle esimese etapi ja uuriksime osalejate käitumise muutust (st õpitu rakendamist) näiteks 6 kuud peale koolitust, siis võib juhtuda, et tuvastame küll madala tulemuslikkuse, kuid ei suuda (enam) leida selle põhjust või põhjuseid.
Mida siis tasuks küsida esmase tagasiside-lehega? Alljärgnevalt ideid ja soovitusi – kuid nende hulgast tuleks kindlasti teha valik!! Hea smilesheet ei tohiks sisaldada rohkem kui 8-10 küsimust ja peaks olema täidetav paari minutiga.

  • Rahulolu koolituse korraldusega. Sealhulgas näiteks:

eelinfo, registreerimine,  teavitamine, toimumisaja ja/või koolituse ajakava sobivus, transport, koolitusruumid, söök ja kohvipausid, majutus, parkimine, tõlge, materjalid, lisateenused jms.

  • Rahulolu koolitusprogrammiga. Näiteks:

Eesmärkide selgus, püstitatud eesmärkide saavutamine, sisu ja teemade vastavus ootustele ja vajadustele, raskusaste, koolitusmeetodite sobivus, tempo, jaotusmaterjali kvaliteet jms.

  • Rahulolu koolitajatega. Näiteks:

Teema valdamine, esinemise kvaliteet, grupi juhtimine, abistamine ja tugi, individuaalne juhendamine, tagasiside andmine, suhtumine osalejatesse, ajakavast kinni pidamine, jaotusmaterjali ja abivahendite kasutamine jms.

  • Rahulolu õhkkonna ja koostööga. Näiteks:

Grupi koosseisu sobivus, grupiliikmete omavaheline koostöö, osalemise aktiivsus ja panustamine, avatus ja avameelsus grupis, häirivad osalejad jms.

Vastamiseks sobivad hästi vabade kommentaaride andmise võimalusega  hindamisskaalad.

Soovitan tagasiside kogumiseks kasutada traditsioonilist paber-pliiats vormi vahetult koolituse lõpus, kuid kui grupis on valdavalt “e-inimesed”, siis võib neile küsimustiku saata elektrooniliselt, kas koolituspäeva õhtul või järgmisel päeval. Vastajate hulk on siis tõenäoliselt väiksem.

Olen kogenud ka, et esmane tagasiside on usaldusväärsem, kui:

  1. Seda kogutakse anonüümselt ja nii, et anonüümsus ka tegelikult tagatakse.
  2. Tagasisidet kogub korraldaja või tellija esindaja, mitte koolitaja. Seda ka sõna otseses mõttes, st täidetud tagasiside-lehti ei anta koolitaja kätte, vaid korraldajale.
  3. Tagasiside andmiseks on koolituse lõpus spetsiaalne aeg, pärast mida järgneb veel mingi tegevus (tunnistuste andmine vms). Nii ei kiirusta osalejad “kohustuse” kaelast ära saamiseks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga