Kas Sa ise ka tead, kuidas Sa teistele mõjud?

Selline küsimus esitati hiljuti ühele mu tuttavale. Sõltuvalt hääletoonist, pilgust ja üldse situatsioonist, võib see küsimus ise mõjuda vägagi erinevalt. Intrigeerivalt, väljakutsuvalt, segadusse ajavalt jne. Sedapuhku oli see ilmselt mõeldud kui etteheide. Minu tuttava jaoks tundus see olevat mitte põhjendatud ja ebaõiglane. Igatahes tekitas see temas soovi kohe esitada see sama küsimus vestluse algatajale, mille peale saabus vaikus.

Mind jäi see lugu üsna pikaks ajaks kummitama. Tundub, et küsida ongi oluliselt lihtsam kui küsimusele vastata. Kui eelpool kirjeldatud loole tagasi mõelda, siis jäi mulje, et küsimuse esitajat tegelikult vastus ei huvitanud, tal oli see juba endal olemas ja tema meelest oli see muidugi õigem vastaja enda omast.

Psühholoogias on juba klassikaks muutnud JOHARI akna nimeline käsitlus, mis kutsub ennast analüüsima ja mõtlema selle peale, et kui teadlikud me ise endast oleme ja kas ehk teistel ei ole meie käitumise või olemise kohta midagi olulist või uut lisada. Midagi sellist, mida me ise ka enda kohta ei pruugi teada. Ja kui on turvaline ning usaldusväärne suhe, siis võimaldab selline info meil inimesena kindlasti kasvada. Ennast rohkem tundma õppides saame iseenesega paremini läbi ning tunneme end õnnelikena. Seetõttu, kõik tähelepanekud meie käitumise kohta, igasugune tagasiside, mida enda kohta saame, on tänu väärt.

Seega, esitage endale seda küsimust ja miks mitte ka oma kaaslastele. Kuulake vastuseid ja avaldage oma arvamust. Aga kutsun üles seda tegema hoolival ja teist poolt respekteerival viisil. Ja pidage meeles selle juures juba Th. Gordoni poolt kirjeldatud põhimõtet – teist inimest võid ja saad sa arendada vaid siis, kui tema käitumine ei ole sulle endale probleemiks.

dsc_6868

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga