Film kui psühhoanalüüs. Vääritud tõprad.

vaaritud-topradEi ole ma suur filmifänn ja kinno satun vaid paar korda aastas ehk. Meelt lahutama või maailma kohta midagi uut teada saama. Eile nähtud Quentin Tarantino sõjafilm “Vääritud tõprad” on aga midagi, mis võimaldab pigem ennast analüüsida.

Tulin kinost ja irvitasin nagu koer! Itsitan veel tänagi ja samas imestan siiralt oma reaktsiooni üle. See polnud ju komöödia. Pea kõik tegelased said surma, verd oli tarantinolikult põlvini ja ükski väärtus polnud püha. Ja ikkagi oli see imeliselt vabastav kogemus. Ja väga mõtlemapanev, sest mis see küll minu kohta ütleb?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga