Euroveskid jahvatavad aeglaselt

Vahest kohe nii aeglaselt, et hakkab kahju heast projektist, tema juhist ja inimestest/organisatsioonist, kellele euroraha peaks abiks olema organisatsiooni eesmärkide saavutamisel.

“Meil oleks nüüd juba hoopis teiste teemadega tarvis tegeleda” kurdavad inimesed. Ja mina usun neid, sest projekt on esitatud rahataotluse saamiseks möödunud aastal, enne seda veel uuritud vajadusi ja lähtutud selle hetke põletavatest teemadest. Kui koolitaja võimalused koolituse läbiviimise aja suhtes juurde liita koos rahastusotsuse saabumisega, tekib vajaduse ja koolituse toimumise vahele teinekord aasta ja rohkema pikkune lõtk. Teinekord pole sest hullu, kuid minu viimase aja kogemused ütlevad  – nii võib kergesti saada nö kährikule kalossi ehk mitte eriti tarviliku asja olemasolevat organisatsiooni arenguetappi ja keskkonda arvestades.

Mul ei ole head nõu anda nendele, kes oma koolitusprojektidele põletavate probleemide lahendamiseks juba rahastust ootavad. Küll aga mõtlen, et tulevikus kaasrahastust taotledes võiks keskenduda nendele teemadele,  mis puudutavad pikaajalist arendamist ja arengut. Kiired probleemid vajavad kiiret sekkumist. Nendeks pole alati mõistlik pikka aega kaasrahastust oodata ja siis tõdeda, et, tjah, probleem ongi lahenduse leidnud ning koolitus sellisel kujul ehk mitte enam nii tarvilik.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga