Kovisioon – kas uus või vana?

On mitmeid ameteid, mille puhul töö intensiivsuse, kõrge vastutuse ning pideva inimestega suhtlemise vajaduse tõttu on töötajal suur risk väsida oma tööst ning kaotada seeläbi produktiivsus ja suutlikkus kohaneda muudatustega. Püsimaks aastaid heas töö tegemise vormis, on oluline tegeleda regulaarselt enda nii tööalase kui isiksusliku arendamisega. Selleks sobivad erinevad koolitused ja meilgi tuntust koguvad supervisioon ja coaching. Kõigi eelpool nimetatute puhul on reeglina vaja palgata teenust pakkuv spetsialist, mis organisatsioonis reeglina tähendab teatud protseduuri läbimist, võtab aega ning vajab eelarvelisi vahendeid.
Üheks paindlikuks alternatiiviks või ka muude arendustegevuste täienduseks (näiteks koolitusejärgselt koolituse eekti suurendamiseks ja kinnistamiseks) saaks olla meetod, kus omavahelist toetust pakuvad üksteisega võrdsed – sarnase töö tegijad või rolli kandjad. Just see ongi meie jaoks võõrakõlalise meetodi – kovisioon – olemuseks. Kovisiooni puhul tajuvad inimesed üksteist võrdsetena sarnase tööalase rolli ja sellest tulenevate sarnaste kogemuste, probleemide ja huvide tõttu.

 
Kovisioon on meetod, mille raames kolleegid saavad üksteist toetada ja ergutada edasi arenema. 

Jätka lugemist

Sotsiaalne kapital ei võrdu Facebooki sõprade arvuga

Kolmapäeval said fotostuudios kokku mõned Tartu personalijuhid (pildil). Tõdesin taas, kui hea on näha inimesi näost-näkku, mitte suhelda vaid virtuaalselt. Paar koosveedetud tundi andis rohkem huvitavat infot ja palju mõnusama emotsionaalse laengu, kui päevadepikkune e-kirjutamine ja FB-s ning Linkedinis klikkimine.

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat. Jätka lugemist

Arenguvestluste “reanimeerimine”

“Siin näete arenguvestlusel viibivat töötajat. Raske öelda, kas tegemist on juhi või tema alluvaga, sest sarnast pilti võib näha mõlemal pool lauda. Halvimal juhul samaaegselt.”

Nii juhatasime sisse meie ettekande täna toimunud Pärnu Konverentside Juhtimiskoolitusel. Valisime arenguvestluste teema, sest sellest mõjusast ja motiveerivast arendusvahendist on paljudes organisatsioonides kujunenud formaalne, tüütu protseduur, mille eesmärki ei mõista ei juhid ega töötajad.

Ettekande slaidid leiate huvi korral siit, kuid et tegemist on peamiselt pildimaterjaliga, ütlen selgituseks ka mõned sõnad.

Enne, kui asuda arenguvestlusi taaselustama, tuleb aru saada, mis põhjus(t)el asi käest ära läks. Põhjused võivad olla näiteks järgmised: Jätka lugemist

Kui eesmärgiks on eesmärkide jagamine (vt. ka videot)

Mida teha, et organisatsiooni 360 töötajat kõik ühtemoodi teaksid ja mõistaksid organisatsiooni väärtusi ning strateegilisi eesmärke? Ja igapäevatöös tegutseksid vastavalt nendele väärtustele ja eesmärkidele?

Sellise ülesande püstitas meile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Juhina ja konsultandina olen hästi tuttav tüüpolukorraga, kus:

a) juhid ja/või töögrupp on maha saanud suurepärase strateegiadokumendiga, mis väga selgelt paneb paika arengusuunad, eesmärgid ja ootused töötajatele;

b) töötajad – kui nad üldse teavad sellise dokumendi olemasolust – ei ole seda lugenud. Või kui on, ei lase ennast häirida, sest: “mind see ei puuduta, mina teen lihtsalt oma igapäevatööd”. Jätka lugemist

Seekord siis 4+4

Selline tore ütlemine on eesti keeles, et kes koera saba ikka kergitab kui koer mitte ise:)  Seega asun rõõmsalt kergitama;) Nimelt oleme me Kadriga saanud täna kinnituse, et meile on omistatud andragoogi IV kutsekvalifikatsioon. Jah, rõõm on jällegi mõelda, et üks punktkoma on võimalik  professionaalses karjääris panna mõõdetuna kvalifikatsioonitaseme kaudu.

Mis imeloom on andragoog võite ju küsida? Andragooogi ehk täiskasvanute koolitaja kutse saamise üle otsustab sõltumatutest ekspertidest kogutud kutsekomisjon, mille on kokku kutsunud Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Komisjon otsustab kutseeksami, portfoolio ja dokumentatsiooni põhjal, kas ja millise taseme võiks esitaja saada. Pean ütlema, et aega, süvenemist ja analüüsi nõudvaim osa oli porfoolio kokkupanek. Seda ilmestab ehk kõige paremini minu 5.a. poja ütlus – ” Tasa , emmet ei tohi segada, ta prindib arvutist kõik välja”.

Kutsetunnistuste pidulik kätteandmine toimub 10.detsembril.

Kui koolitad võõrkeeles

Sel sügisel on juhtunud nii, et olen järjest koolitanud võõrkeeles. Tegemist on olnud Eestis tegutsevate firmade rahvusvaheliste meeskondadega, kus töökeeleks inglise keel. Harva, kui gruppi satub mõni pesueht britt või ameeriklane, kel see keel suus sünnist saati. Enamasti on ka koolitatavate jaoks tegemist teise, kolmanda või neljanda keelega ning koolituse kvaliteeti ei määra mitte üksnes koolitaja keeletase vaid ka osalejate võime temast aru saada. Mis võib olla vägagi erinev.

Olen sõnastanud endale mõned reeglid, mis aitavad keelebarjääre vähendada. Jagan siin oma tähelepanekuid ja soovitusi, ehk on neist abi teistelegi. Jätka lugemist

Maaelu tööjõu-uuring lööb laineid

väike lehmTäna käsisin Põllumajandusministeeriumis esitlemas tehtud uuringut tööjõuvajadusest põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, millele viitasin juba varem. Uuringut tutvustava pressiteate juurest ministeeriumi kodulehel leiab lingi nüüd ka ka aruandele endale. (Hoiatan, et see on mahukas ja avaneb aeglaselt).

Tänastes Maalehe ja E24 äriuudistes on aga tulemuste (ajakirjanike poolt mõneti küll vildakaks nuditud) lühikokkuvõte juba pälvinud palju vihaseid kommentaare. Õnneks mitte küll töö teostajate suunas, vaid nende aadressil, kes maaelu “hukka on ajanud”. Jätka lugemist

Kolm päeva ristmikul

meetodimess11See ristmik, millest räägin, leidis aset Läänemaal, Roosta puhkekülas, kus just lõppes 3-päevane Eesti noortevaldkonna koolitajate “Meetodimess 2010” – esimene sellelaadne üritus üldse. Olime Kadriga tegemas seal töötuba koolitusgrupi soojendamisest ning muidugi huviga ja ahnelt kuulamas-vaatamas teisi esinejaid ja töötubade tegijaid.

Ristmik sellepärast, et koos olid koolitajad väga-väga erinevatest valdkondadest, tegevusaladelt ja “katuste” alt. 60 osaleja seast jäi silma nii tõelisi oma ala professionaale kui ka alles lihvimata teemante, kellest tõenäoliselt lähiaastatel võivad saada säravad briljandid meie koolitusmaastikul. Sekka ka mõned kummastavad kujud, kelle kirjeldamiseks ei jätku sõnugi… Jätka lugemist

Aeg käia ülikoolis – suveülikoolis.

Kirjutasin hiljaaegu Eesti Ekspressi koolituslisas takistustest, mis võivad ette tulla täiskasvanul, kes mõttes õppima asumise plaane keerutab. Sellest, kuidas neist üle saada võid ju ikka veebiväljaandest lugeda:) Praegu tahtsin jagada hoopis suveülikoolis õppimise kogemust. Nimel võtsin osa hiljaaegu Tartu Ülikooli täienduskoolituskeskuse poolt korraldatud kursusest. Need, kes ülikooli loengus istunud, mäletavad ehk seda “puitunud” tunnet, mis pikk ja mõnikord ka igav loeng ühes kehaosas tekitas. Ma ei tea, mis seoseid sõna ülikool sinu peas tekitab, minu peas käisid sõnad suvi ja ülikool kokku kehvasti:) Kuid tegelikult oli asi enam kui põnev. Ei mingit hiiglaslikku auditooriumit vaid hoopis pisike õdus koolitusruum, professionaalne treener, personaalne kontakt ja praktilised harjutused. Ehk mis ma selle jutuga siis öelda tahan? Seda, et paljuski väljakujunenud arusaamad võivad olla savijalgadel ja tegelikkus on palju intrigeerivam. Ainult, et kui oma väljakujunenud arvamustest kinni oleme, ei pruugi me sellest iial osa saada. Ehk siis ka suvel saab õppida ja seda nii, et tunned mõnu:) Pealegi on valik lai - mitmeid kümneid kursusi suve jooksul pakub nii akadeemilisemat kui “pehmemat” võimalust areneda. Ahjaa…et õppimismõnu ja kogemus oleks garanteeritud, uuri, kes viib kursust läbi;)

Maaelu nukker tulevik

heinapallPikk vaheaeg mu postitustes ei ole tingitud mitte suvepuhkusest, vaid pingsast tööst. Nimelt analüüsisin laekunud andmeid ja koostasin lõppraportit mahukale uuringule tööjõust põllumajanduse-, metsanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Uuringu tulemusi presenteerin 31. augustil Põllumajandusministeeriumis ja pärast seda läheb 200-leheküljeline aruanne üles ka ministeeriumi kodulehele. Statistikarägastikust avanev pilt on aga üsna kurb.

Jätka lugemist