Nüüdsest ka ühe-inimese uuringud!

Novembri lõpuni viiele tellijale 360individuaal- uuringud soodushinnaga 3900 krooni

Enamasti käsitletakse 360 tagasiside-uuringuid kui tervet organisatsiooni või mingit selle alaosa (nt. juhid, müügipersonal, mingi osakond või meeskond) haaravat toimingut. Hindamisküsimustikudki koostatakse nii, et need sobiksid kõikidele hindajatele/hinnatavatele ja reeglina lähtuvad need organisatsiooni üldistest väärtustest, käitumisstandarditest või kompetentsisüsteemist.
Kuid universaalsete asjadega on ikka nii, et see, mis sobib kõikidele ei sobi päris täpselt mitte kellelegi. Jätka lugemist

Mäluta inimkond?

Homo ErectusLoen online kommentaare kahele hiljutisele Postimehe artiklile. Katrin Kivimaa “Sallivus sõnades” ja Peeter Hõrak “Miks elavad mehed vähem kui naised?” Esimene artikkel võtab sõna samasooliste kooselu seadustamise kaitseks, teine räägib inimese kui liigi sigimisstrateegiast, mille tõttu meeste keskmine eluiga jääbki naiste omast lühemaks. Neid kahte artiklit ühendab käesolevast ajahetkest sügavam pilguheit inimloomusesse ja nördinud kommentaarid, mis ei tunnista ühtegi muud “tõde”, kui seda, mis kehtib just praegu ja meil. Jätka lugemist

Maaelu nukker tulevik

heinapallPikk vaheaeg mu postitustes ei ole tingitud mitte suvepuhkusest, vaid pingsast tööst. Nimelt analüüsisin laekunud andmeid ja koostasin lõppraportit mahukale uuringule tööjõust põllumajanduse-, metsanduse ja toiduainetööstuse sektorites. Uuringu tulemusi presenteerin 31. augustil Põllumajandusministeeriumis ja pärast seda läheb 200-leheküljeline aruanne üles ka ministeeriumi kodulehele. Statistikarägastikust avanev pilt on aga üsna kurb.

Jätka lugemist

Uued kutsestandardid tulekul

21.juunil kogunes esimeseks kohtumiseks Talvi Märja juhitud töögrupp, kelle ülesandeks on  uue, 8-astmelise kutsestandardi väljatöötamine täiskasvanute koolitajatele. Külli All Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kristina Ruhno Kutsekojast selgitasid tausta, miks seda vaja on ning püüan nüüd teha sellest nõupidamisest omapoolse lühikokkuvõtte. Jätka lugemist

Toolid meie elus

traditsiooniline toolSelle postituse idee sain ma tegelikult Riinalt, kes rääkis, kuidas ta istudes 2,5 tundi mõnes vanas TÜ audikas 15 cm laiuse puupingi peal, saadab mõttes sooje tervitusi oma kontori Martel-toolidele ja Skype Herman Milleri toolidele. Ja et miks oh miks ei mõtle konverentside ja koosolekute korraldajad ometigi sellele, mille peal ja kuidas inimesed istuvad!

Eks neid toolivõrdlusi ole tehtud ja parimad mudelid on kindlasti teada, kuid olgem ausad – on ikka suur vahe, kas ühe tooli eest tuleb välja käia 400 või 10 000 krooni. Kuid ka väikese raha eest võib saada paremat või halvemat.

Siin pildi peal on ilmselt kõikidele koolitajatele, koolitujatele, konverentsi- ja koosolekupidajate vana tuttav – Harilik Klienditool (Sedes civicus vulgaris). Minu ellu kuulub see sama lahutamatult kui kana riisiga (koolitajate sunniviisiline rahvustoit). Jätka lugemist

Vagunid, vedurid ja rööpaseadjad

Pärnu rk110. juunil toimus Pärnu Keskraamatukogus ETKA Andras ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt korraldatud eelfoorum täiskasvanuharidusest. Eelfoorum selles mõttes, et üritus aitas valmistuda oktoobris toimuvaks täiskasvanuhariduse foorumiks. Eesmärgiks oli ühiselt leida ideid, mis aitaksid propageerida elukestvat õpet ja meelitada kas siis koolipinki tagasi või täiendkoolitusi saama ka neid inimesi, kelle arvates õppimine lõpeb koos lapsepõlvega. Jätka lugemist

Virisemise kaks mõõdet

kaeblejadRahulolu määr meie organisatsioonides on erinev. On kollektiive, kus inimesed on reeglina reipad ja rõõmsad. Aga leidub ka selliseid asutusi, kus valitseb pidev rahulolematus. Samas võivad vingumisel ja virisemisel organisatsioonis olla erinevad põhjused.

Esiteks see, et inimesi tõepoolest miski häirib ja nad tahavad, et olukord muutuks. Andes oma rahulolematusest häälekalt teada loodavad nad, et rahulolematuse põhjused kõrvaldatakse. Virin ja vingumine tulenevad enamasti sellest, et töötajad kas ei oska või ei julge avalikult konstruktiivset kriitikat esitada. Nii kasutavad nad kaudsemaid teid enda kuuldavaks tegemiseks.

Paraku on põhjuste kõrvaldamisega mõnikord raske. Näiteks ei ole piisavalt raha, vahendeid, oskusteavet, aega või muid ressursse, mida rahulolematuse põhjuse kõrvaldamine vajaks. Juhid võivad sellises olukorras kiiresti “kurdiks” muutuda ka asjaliku kriitika ja ettepanekute suhtes, rääkimata siis pideva virina ärakuulamisest. See on enesekaitse. Jätka lugemist

Ärevus videotreeningul,vastupanu ja kovisioon.

Meie andragoogikakursuse lõputööd.spirit

Kristel on oma lõputööd, milleks oli uuring videotagasiside kasutamisega kaasnevast ärevusest, selles blogis juba tutvustanud („Appi, mind filmitakse!“).

Kadri lõputöö kandis pealkirja: „Kovisioon. Olemus ja rakendamise võimalusi“. Selle raames tutvustatakse kovisioonigruppe, mis on üheks alternatiivseks töötajate arengut toetavaks meetodiks ja viimastel aastatel Eestis mitmel pool edukalt rakendamist leidnud. Töö annab ülevaate selle meetodi teoreetilistest lähtekohtadest ning maailmapraktikast ning soovitusi kovisioonigruppide käivitamiseks ning tööshoidmiseks. Seda kõike illustreerivad katked intervjuudest inimestega, kellel endil on kogemused kovisioonigruppide töös osalemisest.

Mari-Liisi lõputöö käsitles vastupanu temaatikat ja seda, kuidas koolitajad vastupanu koolitusprotsessi käigus tajuvad. Ka see töö lõpeb soovitustega – kogenud koolitajad annavad nõu, kuidas vastupanu juhtida, mida teha ja mida mitte teha. Ja mis peamine – mida teha iseendaga, sest vaatamata kogemusele, teadmistele ja oskustele on vastupanu situatsioon tajutav ikka pinget tekitavana.

Kui keegi meie blogi lugejatest sooviks lõputöödega tutvuda, siis võtke meiega ühendust ja andke oma aadress – meelsasti jagame oma teadmisi teiega.

Lihtne ja keeruline

kivitornEMT-i müügiboksist mööda jalutades jäi mulle kõrva vestluskatke müüja ja kliendi vahel. Otsiti sobivat telefoni lapsele. “See on lihtne mudel” soovitas müüja. Lausekatke jäi mind kummitama. Lihtne mobiiltelefon? Tõepoolest, telefoni kasutamine on lihtne. Vajalikele klahvidele vajutamise õpib ära nii noor kui vana. Aga kas see seade ise on lihtne? Kui paljud teist teavad, kuidas on ehitatud teie taskutelefon ja kuidas see funktsioneerib? Mina küll ei tea. Nii nagu ma ei tea, kuidas töötab minu tolmuimeja, teler või Internet. Ometigi kasutan ma neid igapäevaselt ja see on lihtne. Tolmuimeja tuleb vooluvõrku lülitada ja jalaga paar korda lüüa, siis hakkab see tööle. Teleka käivitamiseks tuleb otsida (see võtab aega) distantspultide hunnikust need kaks õiget ja vajutada kummagi punasele nupule.  Internet on õnnemäng, vahel on, vahel pole ja see on sama kontrollimatu, kui ilmastik. Aga kui võrk on olemas, on edasine juba lihtne. Jätka lugemist

Uudishimust ja kassidest – kasside kaitseks

kassUudishimu tappis kassi. Seda väljendit olen viimasel ajal korduvalt kuulnud. Ja iga kord kontekstis, mis viitab, et inimesel, kes seda väljendit kasutab, pole halli aimu sellest, mida see lause tegelikult tähendab. Enamasti arvatakse, et tegu on uudishimuliku kassiga, kes sai seeläbi õnnetult otsa. Nii see ei ole. Kassi surma põhjustas hoopis inimese uudishimu. Jätka lugemist