Peksad ametnikku – headust ei saa

Poliitiline korrektsus hakkab tasapisi – ehkki mõningaste tagasilöökidega – imbuma ka meie kultuuriruumi. Sõna “neeger” võib kuulda veel vaid Matvere ja Tätte lauludes, homoseksuaalide kapsaaeda lendavad järjest väiksemad kivid ning üldiselt ollakse nõus, et naine võib võrdselt mehega karjääri teha (muidugi vaid siis, kui tal samal ajal ikka lapsed kasitud ja kodu korras on).

Siiski on olemas grupp inimesi, kellele ei laiene tolerantsus ja sallivus. Paariad, keda võib meedias ja igapäevavestlustes vabalt peksta ja mõnitada ning sellise käitumisega endale au ja kuulsustki koguda. Ärapanemise teeb eriti mõnusaks asjaolu, et need inimesed ei saa enda kaitseks midagi teha. Jutt käib ametnikest.

Tänases Postimehes on Jelena Skulskaja arvamuslugu “Petsid naist – kindlustust ei saa“. Tsiteerin: “Kabinettides istub sadu ja tuhandeid ametnikke. Nad on hirmsasti hõivatud. Neil on äärmiselt vähe aega. Nad tegelevad kohutavalt tähtsate asjadega. Neil pole teiega asja. Te segate neid. Te segate neid tegelemast mõttetu ja mitte kellelegi vajaliku robotitööga. Te teete kõike valesti. Te ei oska midagi. Te olete kaitsetu ja õigusteta”. Jätka lugemist

Abiks ajajuhtijale

Mitte et ma peaksin aja juhtimist võimalikuks… Küll aga oma ajakasutuse paremat korraldamist. Selleks oleks alustuseks oluline teada, kuidas te oma aega üldse kasutate?

Inimesele, kes suurema osa oma tööpäevast arvutiga veedab, soovitan ajakasutuse jälgijaks Manictime rakendust. Näib, et hetkel saadaolevatest on see lihtsaim ja samas tõhusaim tasuta allalaaditav jälgimisprogramm.

Manictime tiksub vaikselt  teie arvutis, koormamata teisi protsesse ja mälu ning registreerib kõik kasutatavad programmid, veebilehed ja dokumendid. Ehk siis selle, mida, kui kaua ja kui sageli te oma arvutis teete.

Manictime võimaldab näiteks: Jätka lugemist

Virtuaalmeeskond on tavatiimist tavalisem

Virtuaalmeeskonna mõiste assotsieerub paljude jaoks tiimiga, mille liikmeid lahutavad suured vahemaad ja ajavööndid. Keegi on Hong-Kongis või Indias, keegi jälle USAs või vähemalt Londonis. Eestlasest virtuaalmeeskondlane seal vahel peab nendega kõige veidramatel kellaaegadel videokonverentse või siis suhtleb töökaaslastega vaid e-posti vahendusel. Parimal juhul teeb mõne telefonikõne ka.

Arvatakse, et tegu on nähtusega, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi firmasid ja projekte. Meie kodukootud väikestes-keskmistes ettevõttetes virtuaalmeeskondi pole, ammugi siis meie riigiasutustes, koolides või tervishoiusüsteemis. Seega pole ka mingit vajadust õppida neis meeskondades edukalt toimetama või neid juhtima.

Tegalikult on olukord suisa vastupidine – on vähe järele jäänud neid inimesi, kes ei kuuluks mõnda või mitmesse virtuaalmeeskonda.

Alustame mõistetest. Virtuaalmeeskonda iseloomustab kaks peamist tunnust: Jätka lugemist

Kui koolitad võõrkeeles

Sel sügisel on juhtunud nii, et olen järjest koolitanud võõrkeeles. Tegemist on olnud Eestis tegutsevate firmade rahvusvaheliste meeskondadega, kus töökeeleks inglise keel. Harva, kui gruppi satub mõni pesueht britt või ameeriklane, kel see keel suus sünnist saati. Enamasti on ka koolitatavate jaoks tegemist teise, kolmanda või neljanda keelega ning koolituse kvaliteeti ei määra mitte üksnes koolitaja keeletase vaid ka osalejate võime temast aru saada. Mis võib olla vägagi erinev.

Olen sõnastanud endale mõned reeglid, mis aitavad keelebarjääre vähendada. Jagan siin oma tähelepanekuid ja soovitusi, ehk on neist abi teistelegi. Jätka lugemist

Miks me unustame – ja kuidas seda vältida

kapsasaju

kapsasaju

Olen viimasel ajal hakanud märkama, kui paljud inimesed minu ümber kas

a) unustavad (minu meelest) täiesti elementaarseid asju või

b) kurdavad selle üle, kui palju ja pidevalt nad midagi unustavad.

Sellest inspireerituna plaanisin unustamise teemalist postitust kirjutada juba nädalaid tagasi, paraku

a) see läks pidevalt meelest ära ja

b) kui meelde tuli, ei leidnud ma arvutist üles oma märkmeid, mis ma teema kohta olin teinud. Aga lõpp hea, kõik hea!
Üks tänapäeva tuntumaid mälu-uurijaid, Elisabeth Loftus, toob välja neli peamist põhjust, miks inimesed unustavad: taastamistõrge, interferents, salvestamistõrge ja põhjendatud unustamine. Jätka lugemist

Maahotell ja Laululinnu

Mokko maahotell

Mokko maahotell

Minu jaoks uued avastused koolituskohtadena on Laululinnu külalistemaja Lääne-Virumaal Tamsalu lähistel ning Mokko maahotell Jõgevamaal, Palamuse naabruses. Mõlemad Tallinn-Tartu vahelises alas, seega sobivad juhuks, kui koolitusel osalejad tulevad kokku erinevatest piirkondadest.

Ära märkida soovin neid kohti aga seetõttu, et mõlemad on head näited sellest, kuidas koolituskohta tutvustav koduleht ei suuda kuidagi kajastada seda, mis kohapealt eest leitakse.

Kui Haridus- ja Teadusministeerium pakkus Laululinnu välja meeskonnatreeningu toimumiskohaks, viskasin  külalistemaja kodulehele pilgu peale ja olin üsna skeptiline. Mingi järjekordne odavalt kokkuklopsitud eurokuut, arvasin. Aga olgu, kui klient soovib, katsetame ära. Jätka lugemist

Mida meeskonnad tahavad – ja mida nad ei saa

jooksRosabeth M Kanter, Harvardi Ärikooli professor, heidab pilgu põhjustele, mis võivad meeskondades tekitada pingeid ja rahulolematust juhiga. Küsimus on inimeste ootustes ja lootustes, mis võivad vahel olla ebarealistlikud.
Mis on siis need asjad, mida meeskonna liikmed oma juhilt ootavad – ja mida juht neile pakkuda ei saa?

1. Absoluutset selgust kõiges.
Selged eesmärgid, selged ootused, selged tegutsemisjuhendid jne. jne. Juhtimisteooriatest lähtudes just kui mõistlik nõudmine, samas on juhil seda praktikas väga raske täita. Sest maailm ei ole selge. Olete näinud liikumise pealt tehtud fotosid? Kiirus hägustab jooned. Sarnane on olukord meie organisatsioonides. Muutuste kiirus ei lase tekkida selgusel.

2. Kindlust tuleviku suhtes
Sama lugu, mis eelmise ootusega. Ka kõige detailsem tegevuskava, kõige täpsem eelarve või kindel otsus ei suuda takistada näiteks Eyjafjallajokulli uut purset ja kaost lennuliikluses. Juhid, tundes meeskonnaliikmete survet, võivad anda lubadusi, mida pole võimalik täita. Mis teeb asja muidugi hullemaks. Jätka lugemist

Stagnatsiooni tunnused

89% täiskasvanud inimestest happy facetunnistavad, et ühel või teisel moel peaksid nad ennast veel arendama.

Mida nad selleks ette võtnud on?

  • 45,5% – mitte midagi
  • 23,6% on mõtelnud, et peaks midagi ette võtma
  • 18,2% on rääkinud sõbrale või kolleegile, et peaks mõtlema millegi ette võtmise peale
  • 12,7%  loevad kirjandust, käivad seminaridel ja koolitustel, võtavad ette uusi väljakutsuvaid projekte ja teevad ka tegelikult kõike seda, mis arendab.

Neid protsente ei maksa puhta kullana võtta. Küll on aga tõsi see, et vaatamata meid ümbritsevale elukestva õppe ja isiksusliku kasvu propageerimisele, ei jõua paljud inimesed headest kavatsustest kaugemale, kui asi puudutab enesearengut. Sama kehtib ka organisatsioonide puhul. Head organisatsioonid üritavad igati suurendada töötajate rahulolu. Kuid kui juht vaatab oma firma viimase töörahulolu-küsitluse kõrgeid tulemusprotsente, siis selle asemel, et rahulolevalt noogutada, võiks ta eneselt hoopis murelikult küsida, kas selline tulemus ei viita pigem stagnatsioonile? Jätka lugemist

Maaelu tööjõu-uuring lööb laineid

väike lehmTäna käsisin Põllumajandusministeeriumis esitlemas tehtud uuringut tööjõuvajadusest põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, millele viitasin juba varem. Uuringut tutvustava pressiteate juurest ministeeriumi kodulehel leiab lingi nüüd ka ka aruandele endale. (Hoiatan, et see on mahukas ja avaneb aeglaselt).

Tänastes Maalehe ja E24 äriuudistes on aga tulemuste (ajakirjanike poolt mõneti küll vildakaks nuditud) lühikokkuvõte juba pälvinud palju vihaseid kommentaare. Õnneks mitte küll töö teostajate suunas, vaid nende aadressil, kes maaelu “hukka on ajanud”. Jätka lugemist

Kolm päeva ristmikul

meetodimess11See ristmik, millest räägin, leidis aset Läänemaal, Roosta puhkekülas, kus just lõppes 3-päevane Eesti noortevaldkonna koolitajate “Meetodimess 2010” – esimene sellelaadne üritus üldse. Olime Kadriga tegemas seal töötuba koolitusgrupi soojendamisest ning muidugi huviga ja ahnelt kuulamas-vaatamas teisi esinejaid ja töötubade tegijaid.

Ristmik sellepärast, et koos olid koolitajad väga-väga erinevatest valdkondadest, tegevusaladelt ja “katuste” alt. 60 osaleja seast jäi silma nii tõelisi oma ala professionaale kui ka alles lihvimata teemante, kellest tõenäoliselt lähiaastatel võivad saada säravad briljandid meie koolitusmaastikul. Sekka ka mõned kummastavad kujud, kelle kirjeldamiseks ei jätku sõnugi… Jätka lugemist