Väljaõppe lõpetanud jagavad muljeid…

Aleksandr Miina, Lean Enterprise Estonia, Tallinna Tehnikaülikool

“Koolitajate-suhtlemistreenerite koolitus aitas minul, kui professionaalsel koolitajal ning ülikooli õppejõul, vaadata oma tööle teise nurga alt, tõhustada oma koolitamise ja õpetamise viise, saavutada paremaid tulemusi ning värskendada aju. Kogu koolituse aja jooksul olin „ärkvel“ – vaatasin oma koolitamise ja suhtlemise oskusi kõrvalt, kriitiliselt neid hinnates ja otsides õppimise kohti. Koolitajate-suhtlemistreenerite koolitus kindlasti tõstis minu professionaalsuse taset ning lisas minu koolituste portfelli palju uusi koolitusteemasid.”

 

 

 

 

 

Anneli Kritšmann-Lekštedt, Geko koolitus

“Eesti koolitusmaastikul toimetab üle 500 koolitaja. Suurem enamus on mingi eriala asjatundjad, kes siis oma teadmisi teistele edasi annavad. Kahjuks pole väga paljudel neist aimugi, mida tähendab grupi juhtimine ja aktiivõpe. Või sellest, kuidas täiskasvanu üldse teadmisi omandab. Osalesin Suhtlemistreenerite väljaõppel 2013-2014 aastal. Olin varem arvamusel, et olen päris hea suhtleja. Siis sain aru, et olen väga hea rääkija, aga tõelistest suhtlemiskompetentsidest polnud mul vähimatki aimu. Selle väljaõppe tulemusel olen ma palju parem koolitaja, mulle avanesid uksed täiesti uuel maastikul. Suhtlemistreeningu meetodit kasutades saab aidata paljusid meeskondi nende tee leidmisel ja kommunikatsiooni parandamisel. Olen väga tänulik võimaluse eest sellel väljaõppel osaleda ja soovitan seda nii algajatele kui ka kogenudkoolitajatele.”

 

 

 

Videotagasiside koolitusel

Avaldatud ajakirjas Personali Praktik oktoobris 2015.

Mis on videotagasiside ühelt poolt tuntud ja levinud, kuid teisalt siiski küsimusi ja probleeme tekitava koolitusmeetodi kasutamise eesmärk ja fenomen?

Videotagasiside võimaldab vaadelda käitumist distantsilt ning annab realistliku pildi enesest ja oma käitumisest. Kuna videosalvestist saab vaadata korduvalt, on see hea võimalus süvaanalüüsiks – keskenduda käitumise eri aspektidele, mis kõik on tähtsad professionaalses suhtlemises. Nii areneb professionaalne kompetentsus – teadlikkus enda käitumisest, võime seda faktipõhiselt kirjeldada ja reflekteerida ning kokkuvõttes ka teadlikult juhtida (Hargie jt 2004).

Võimalus leida positiivsed rollimudelid

Videotreeningu algusaastatel pakuti videot kui võimalust enesega konfronteeruda, et teadvustada käitumise neid külgi, mida märkavad küll teised, kuid millest ise ei olda teadlik. Praegu on videotagasiside kasutamise eesmärk leida selle abil positiivseid rollimudeleid ja anda osalejatele teadmisi, oskusi ja motivatsiooni, et nad saaksid tulemuslikke käitumisviise hiljem rakendada eri olukordades. Seda saab teha vaid hästi ette valmistatud koolituse kaudu, mis kasvatab eneseusaldust ja kindlust (Nilsen jt 2005).

Kolmekordne tagasiside

Videotreeningus saab ilmneda unikaalne kolmekordse tagasiside fenomen.

  • Treeningu käigus saab õppija tagasisidet oma tegevuse kohta, ise seda videost vaadates. Ta näeb nii enda tugevusi kui ka seda, mis võiks olla teisiti.
  • Teine oluline tagasisideallikas on kaasõppijad. Paljud videotreeningus osalejad on leidnud, et oluline on saada teiste sarnase kogemuse või taustaga inimeste peegeldusi enda tegevusele ja õppida ka ise nende tegevuse vaatlemise kaudu.
  • Kolmas oluline tagasisideallikas on eriettevalmistusega treener, kes aitab märgata ja teadvustada toimivaid käitumismudeleid ja sõnastada harjutuste põhjal olulisi soovitusi, mida õppija saab kasutada igapäevatöös.

Videotreening on unikaalne õpimeetod veel selle poolest, et ühel ja samal ajal mõjutab koolitaja kolme protsessi:

  • õpiprotsessi, mille kavandamise ja juhtimisega enamik koolitajaid piirdub;
  • grupiprotsessi, mis on vajalik õppimist soodustava õhkkonna ja õppijate vastastikuse toetuse käimapanekuks;
  • õppija isiksuse kasvu protsessi. Viimane on otse seotud õppijate valmisolekuga väljuda mugavustsoonist, proovida uusi käitumisviise ja olla avatud tagasisidele.

Kuna videotreeneri vastutusala on klassikalise lektori omast palju suurem ja korraga tuleb fookuses hoida mitu tegevust, on Eesti suhtlemistreenerite ühingu kehtestatud videotreeningu standardis muu hulgas nõue, et treening tehakse kahe eriettevalmistuse saanud treeneri juhendamisel (ESTÜ).

Põhiprobleemid videotagasiside kasutamisel

Peamised probleemid, mis videotagasiside kasutamisega koolitusel on kaasnenud:

  • endast videosalvestise nägemine võib tekitada ebakindlustunnet ja vähendada enesehinnangut;
  • videosalvestise vaatamine grupis võib tekitada häbi ja ärevustunnet;
  • destruktiivne kriitika videosalvestisele võib kaasa tuua kaitseseisundi ja õppimisest keeldumise;
  • mittestruktuurne videoanalüüs (pole teada, miks ja mida jälgitakse ning analüüsitakse) ei võimalda salvestisest õppida ega aita kaasa, et käitumist edaspidi muuta;
  • videoharjutuses vabatahtlik osalemine ei võimalda tagasisidet neile, kes seda kõige enam vajaksid;
  • videotagaside ühekordse tegevusena, võimaluseta täiendavalt harjutada, saada julgustust ja juhiseid, on õppimise seisukohalt täiesti ebaefektiivne.

Nii Eestis kui ka mujal tehtud uuringutele toetudes võib väita, et videotagasiside ise ei kahjusta osalejaid vähimalgi määral, pigem võib seda teha, kui koolitajad kasutavad videotagasisidet oskamatult ja ettevaatamatult. Uuringud tõendavad, et videotagasiside harjutustega kaasnev ärevus ja pinge ei ole nii suur, et takistaks õpitavate käitumismudelite omandamist, vaid see väheneb, kui osalejad saavad harjutusi korrata (Jalak 2010; Karl, Kopf 1993).

Videotreeningu põhipunktid

Eestis on vaid suhtlemistreenerite väljaõppes osalenud saanud ettevalmistuse, kuidas neid probleeme ennetada ja muuta videoanalüüsi kasutamine õppimist tõhustavaks teguriks ning toetada osalejate enesekindlust ja soovi koolitusel õpitut igapäevatöös rakendada. Olulised on järgmised põhimõtted:

  • treeningu eesmärgistamine ja selge näidustus videot kasutada (õppimise toetamine vs. näiteks meelelahutus);
  • efektiivsete suhtlemisviiside eelnev tutvustamine ja harjutamine (soovitatavad mudelid vs. n-ö tundmatus kohas vette viskamine);
  • turvalise õpikeskkonna loomine (kindlate eetiliste põhimõtete järgmine video kasutamisel, turvalisust toetav grupi suurus).

Õppimine ja hindamine tuleb hoida lahus

Videotagasisidet kasutatakse Eestis nii arendamisel kui ka hindamisel. Oleme kolleegidega Eesti organisatsioonides kohanud tava, et sisekoolituse käigus õpetatakse kindlat oskust, mille omandamist hinnatakse koolituse lõpul videotagasiside abil. Esiteks on oluline see, et oskuste omandamine eeldab piisavat arvu kordusi. Teiseks see, et õppimine ja hindamine ei sobi kokku, sest hindamise puhul on õpivõime väike ja õppija enesehinnang ohustatud. Videotagasiside muudab efektiivsemaks usalduslik õhkkond, harjutatavate oskuste eelnev läbitöötamine ja korduv harjutamine (Karl jt 1993). Seega peaksid õppimine ja hindamine olema teineteisest ajaliselt lahutatud.

Videotreeningu tulemuslikkus sõltub põhielementide hoolega läbimõeldud kavandamisest ja treeningu kindlast juhtimisest. Tähtis on koostada eesmärgipäraseid ülesandeid harjutamiseks ning teha videoanalüüs, mis arvestab hilisemaid õpieesmärke, osaleja isiksusliku kasvu protsesse ja grupidünaamikat. Treeningu käigus mõjutatava kolme protsessi vahel suudab sünergiat tekitada ja eelkirjeldatud probleemide ilmnemist ära hoida vaid selleks eriettevalmistuse saanud treeneritepaar.

Suhtlemistreenerite ühing kui tagatis

Eestis on püüdnud videotagasiside kasutamist korrastada ja treenereid koondada Eesti suhtlemistreenerite ühing (ESTÜ) – organisatsioon, mis annab suhtlemistreeneritele riikliku kutse. Kutse taotlemise eeldus on eriväljaõppe ja superviseeritud praktika läbimine. Koolituse tellijatele võib sellise väljaõppe läbimise ja kutsetunnistuse omamises veendumine olla üks garantiisid, et valitud koolituspartner saab videotagasisidega koolitusel pakkuda tema töötajatele väärtusliku ja tulemusliku õpikogemuse.

Kasuatud kirjandus

  • ESTÜ, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing, http://www.suhtlemisoskused.ee/suhtlemistreening
  • Jalak, K, (2010). Videotagasisidega harjutustega seonduv ärevus koolitusel ja selle mõju koolituse tajutavale kasulikkusele, Andragoogika kvalifikatsioonikursuse lõputöö, Tartu.
  • Karl, K, Kopf J, (1993). Guidelines for Using Videotaped Feedback Effectively, Human Resource Development Quarterly, vol. 4, no. 3, Jossey-Bass Publishers.
  • Nilsen, S, Baerheim, A, (2005). Feedback on video recorded consultations in medical teaching: why students loathe and love it – a focus-group based qualitative study, BMC Med Educ., Vol. 5, p. 28.

 

 

 

 

Kovisioon – kas uus või vana?

On mitmeid ameteid, mille puhul töö intensiivsuse, kõrge vastutuse ning pideva inimestega suhtlemise vajaduse tõttu on töötajal suur risk väsida oma tööst ning kaotada seeläbi produktiivsus ja suutlikkus kohaneda muudatustega. Püsimaks aastaid heas töö tegemise vormis, on oluline tegeleda regulaarselt enda nii tööalase kui isiksusliku arendamisega. Selleks sobivad erinevad koolitused ja meilgi tuntust koguvad supervisioon ja coaching. Kõigi eelpool nimetatute puhul on reeglina vaja palgata teenust pakkuv spetsialist, mis organisatsioonis reeglina tähendab teatud protseduuri läbimist, võtab aega ning vajab eelarvelisi vahendeid.
Üheks paindlikuks alternatiiviks või ka muude arendustegevuste täienduseks (näiteks koolitusejärgselt koolituse eekti suurendamiseks ja kinnistamiseks) saaks olla meetod, kus omavahelist toetust pakuvad üksteisega võrdsed – sarnase töö tegijad või rolli kandjad. Just see ongi meie jaoks võõrakõlalise meetodi – kovisioon – olemuseks. Kovisiooni puhul tajuvad inimesed üksteist võrdsetena sarnase tööalase rolli ja sellest tulenevate sarnaste kogemuste, probleemide ja huvide tõttu.

 
Kovisioon on meetod, mille raames kolleegid saavad üksteist toetada ja ergutada edasi arenema. 

Jätka lugemist

Mõjusad suhted

Allikas InternetSuhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi nii sama omasega nagu näiteks hingamine. Oma suhtlemistavad omandame me üsna ebateadlikult lapsepõlves ning täiskasvanu eas oma tegevust analüüsides võib ilmneda, et kord omandatud suhtlemismallid ei pruugi olla kohased tänaste väljakutsetega toimetulemiseks, seda nii tulemuslikkust kui ka rahulolu silmas pidades.

Suhtlemisoskustest on kirjutatud palju raamatuid ning  meil, Eestis, viiakse läbi ka hulganisti selle teemalisi koolitusi.  Kuid tuleb ausalt öelda – kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Suhtlemisoskuse arendamine loengulise koolituse vormis on sama, mis klaverimängu õppimine fotode järgi.

Kahjuks võib väga tihti lugeda reklaame, milles koolitajad, kes ei oma vastavat ettevalmistust ega kutsekvalifikatsiooni,  pakuvad lühikoolitusi, mida nad nimetavad ise suhtlemistreeninguks. Sellisel juhul ei saa aga olla kindel, et koolitus täidab oma eesmärgi, sest suhtlemisoskuste arendamine eeldab intensiivset ja spetsiaalselt kavandatud õpikeskkonda. Halvimal juhul saadakse  selliselt koolituselt suhtlemisvilumuse asemel  hoopis suhtlemistõrge :(

 Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESTÜ), mis koondab professionaalseid, vastava väljaõppe saanud suhtlemistreenereid  on võtnud nõuks tutvustada laiemalt suhtlemistreeningu meetodit,  selle kasutamise võimalusi ning soovib selle käigus tõsta  koolituste tellijate teadlikust suhtlemiskoolituste tellimisel.

Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videotagasisidelt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajadusel muuta treenerite ning teiste grupiliikmete toel. Treeningul suunab ja mõjutab suhtlemistreener kolme põhiprotsessi: õpiprotsessi, grupiprotsessi ja treenitavate isiksuslikku arengut. Keskne on õpiprotsess, ülejäänud kahel protsessil on õppimist soodustav ja toetav funktsioon. 

 Ka meie tahame anda ESTÜ tegevusse oma panuse ja pakume võimalust arendada oma suhtlemisoskusi suhtlemistreeningul, mida viivad läbi  professionaalsed suhtlemistreenerid.

Suhtlemistreening “MÕJUSAD SUHTED”  toimub 27.-28.oktoobril 2011  Tallinnas, Hotelli Dzingel konverentsikeskuses.

 Teemad, millega suhtlemistreeningul tegeletakse:

  • Kolm olulist oskust, mis teevad suhtlemise mõjusaks.Kuidas olla mõjusam suhtleja? Näpunäited ja praktika.
  • Mõjusa kontakti saavutamine ja suhtlemisvalmiduse loomine.
  • Kuidas julgustada suhtlemispartnerit oma seisukohti avama. Kuulamistehnikad, mis võimaldavad vestlust aktiivselt juhtida.
  • Kuidas keerukates olukordades jääda oma seisukohtadele kindlaks, samas hoida häid suhteid. Enesekehtestamise olemus ja tehnikad.
  • Suhtlemine keerulistes olukordades. Partneri vastupanuga toimetulek. Emotsioonide juhtimine keerulistes suhtlemissituatsioonides.

Suhtlemistreeningul kasutatakse videotagasisidet, lisaks hulgaliselt teisi praktilisi ülesandeid koos treeneritepoolse tagasisidega.

Koolitajad

 Suhtlemistreeningu viivad läbi DevelopDesign® koolitajad Kadri Kõiv ja Mari- Liis Järg, kes, mõlemad omavad suhtlemistreeneri kõrgeimat (V)  ja täiskasvanute koolitaja ehk andragoogi (IV) kutsekvalifikatsiooni.  

 Suhtlemistreeningu hind ( 250€+ km) sisaldab treeningu läbi viimist kahe treeneri üheaegsel juhendamisel, praktilisi näiteid ja soovitusi sisaldavat koolitusmaterjali, tunnistust ja kohvipause.

 Meie  eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu

Suhtlemistreener soovitab:Mark Goulston, “Lihtsalt kuula! Inimesteni jõudmise teekond”.

Pean ütlema, et asusin Mark Goulstoni raamatut lugema ettevaatusega, sest üsna palju on ilmunud nn praktilisi, suhtlemisoskusi parandama ja konflikte lahendama õpetavaid raamatuid, mis kas oma näidete või konteksti elukauguse või ka ülemäärase lihtsustatuse tõttu ei tekita seoseid või ei mõju mõnel muul põhjusel väga veenvalt.

Aga kohe alguses sain aru, et autorit ja tema seisukohti võib võtta tõsiselt – ja seda nii rikkalike praktiliste kogemuste tõttu, mis on tal psühhiaatri ning ärinõustajana praktiseerimisest, kui ka tema erialast tuleneva oskuse tõttu praktikas kasutatavate suhtlemisvõtete asjakohasust selgitada tuginedes mitte ainult inimese psühholoogial, vaid ka  anatoomial ja füsioloogial. Jätka lugemist

Õppima asujat aitab nõustaja

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust! Jätka lugemist

Vaata enda nabast kaugemale ehk TEDxTartu

TEDx konverentsist on siin juba korra juttu olnud ( vt http://blog.developdesign.eu/2010/03/ideed-mis-vaarivad-jagamist-tedxtartu/#comments ). Praegu on taas hea võimalus jagada oma värskeid muljeid Tartus toimunud TEDx konverentsilt.Nii nagu TEDi moto lubab – ideed, mis väärivad levitamist – täna ka oli.

Sedapuhku said huvilised konverentsi ettekandeid internetist ja ETV2 jälgida  (viimaseks sessiooniks liitusin ise ka nendega). Kohalolijad said  midagi olulist ettekannetele lisaks – võimaluse suhelda inimestega, keda varem ei tundnud ning nende kaudu uusi mõtteid, ideid, ootamatuid vaatenurki, võimalust jagada oma kahtlusi ja kõhklusi, saada ise inspireeritud ja inspireerida teisi. Just selle kõige pärast tasub TEDx-le  kohale minna.

Mina usun „ristmiku“ fenomeni“ Jätka lugemist

Heal lapsel mitu nime

NIK_5609Viimases ÄP Juhtimises tutvustatakse mentorluse rubriigis selfcoachingu meetodit.

Artiklist jääb mulje, et tegemist on millegi väga uue ja erilisega. Tõsi, selfcoaching on siinmail tõesti uus sõna. Küll aga pole seda lähenemisviis, mida uues pakendis meile tutvustatakse. Tõesti, vahel on ka selle tuntud ja oma vajalikkust juba ammu tõestanud meetodi nimi Eesti ajakirjanikes tekitanud võõristust. Võib olla teeb uus nimi selle siis mõnede jaoks söödavamaks.  Jutt käib kovisioonist  :)

Jätka lugemist

Ärevus videotreeningul,vastupanu ja kovisioon.

Meie andragoogikakursuse lõputööd.spirit

Kristel on oma lõputööd, milleks oli uuring videotagasiside kasutamisega kaasnevast ärevusest, selles blogis juba tutvustanud („Appi, mind filmitakse!“).

Kadri lõputöö kandis pealkirja: „Kovisioon. Olemus ja rakendamise võimalusi“. Selle raames tutvustatakse kovisioonigruppe, mis on üheks alternatiivseks töötajate arengut toetavaks meetodiks ja viimastel aastatel Eestis mitmel pool edukalt rakendamist leidnud. Töö annab ülevaate selle meetodi teoreetilistest lähtekohtadest ning maailmapraktikast ning soovitusi kovisioonigruppide käivitamiseks ning tööshoidmiseks. Seda kõike illustreerivad katked intervjuudest inimestega, kellel endil on kogemused kovisioonigruppide töös osalemisest.

Mari-Liisi lõputöö käsitles vastupanu temaatikat ja seda, kuidas koolitajad vastupanu koolitusprotsessi käigus tajuvad. Ka see töö lõpeb soovitustega - kogenud koolitajad annavad nõu, kuidas vastupanu juhtida, mida teha ja mida mitte teha. Ja mis peamine – mida teha iseendaga, sest vaatamata kogemusele, teadmistele ja oskustele on vastupanu situatsioon tajutav ikka pinget tekitavana.

Kui keegi meie blogi lugejatest sooviks lõputöödega tutvuda, siis võtke meiega ühendust ja andke oma aadress – meelsasti jagame oma teadmisi teiega.