Kui Une-Mati pole oodatud

Une-Mati on paljude inimeste jaoks igatsetud-oodatud külaline. Mida aga teha, kui ta soovimatul ajal tuleb?

Töötades nüüd personalijuhina firmas, kus töö käib 24/7, uurisin, mida on öövahetuses töötajate jaoks olukorraga toimetulekuks soovitatud.

Inimese organism on evolutsiooniliselt kujunenud magama pimedal ajal ja olema ergas päevavalguses. Sügavalt sissejuurdunud rütme on raske muuta ning unisus vaevab öövahetuses töötajaid vahel ka siis, kui inimene on tegelikult hästi välja puhanud. Uuringud näitavad, et just välja puhkamine on paljude öötööliste jaoks keeruline. Jätka lugemist

Õppima asujat aitab nõustaja

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust! Jätka lugemist

Sotsiaalne kapital ei võrdu Facebooki sõprade arvuga

Kolmapäeval said fotostuudios kokku mõned Tartu personalijuhid (pildil). Tõdesin taas, kui hea on näha inimesi näost-näkku, mitte suhelda vaid virtuaalselt. Paar koosveedetud tundi andis rohkem huvitavat infot ja palju mõnusama emotsionaalse laengu, kui päevadepikkune e-kirjutamine ja FB-s ning Linkedinis klikkimine.

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat. Jätka lugemist

Tasapisi tasakaalu. Enese- ja stressijuhtimise koolitus.

NB!KOOLITUSE AEG ON MUUTUNUD! Koolitus toimub 27.mail 2011. VEEL ON VÕIMALIK REGISTREERUDA!

 

Meie käest on ikka ja jälle küsitud, et kas te avatud kursuseid ka teete. Nüüd siis saame vastata, jah, teeme küll!

Sellel kevadel pakub DevelopDesign ®  ühe erilise võimaluse võtta üks päev enda jõu-ja energiavarude taastamiseks. Nimelt viime 27.mail 2011 Otepääl, Bernhard SPA-s läbi enese- ja stressijuhtimise teemalise koolituse. Pealkirjaks oleme sellele pannud  “Tasapisi tasakaalu”. Koolituse viivad läbi Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg.

See kursus on mõeldud kõigile neile, kes soovivad korraks aega maha võtta ja mõelda, kuidas neil läheb, kuhu  ning kuidas edasi tahaks liikuda. Tegemist on koolitusprogrammiga, mille kesksel kohal saad olla Sina ise – just sellisena nagu Sa parasjagu oled – väsinud või pool puhanud, energiast pakatav või pisut sidruni moodi, teotahteline või äraootav tegutseja.

See koolitus võiks hästi sobida ka kingituseks ning itunnustamiseks-motiveerimiseks!

Koolitus aitab Sul leida vastuseid enesejuhtimisega seotud küsimustele:

  • Stress, läbipõlemine ja tasakaal. Mis need on? Kas tasakaalu hoidmine isikliku elu ja tööelu vahel on võimalik? Mis nipp küll töötaks, et tasakaalu mitte kaotada?
  • Heaolu ja hüveolu. Kuidas hinnata oma heaolu seisu? Kui hästi mul läheb?
  •  Inimesed minu ümber, meeskond, kolleegid, sõbrad, lähedased. Mis on võrgustik ja kuidas mina seda loon? Mida annan, mida saan?
  • Mida tahan lähima aasta jooksul kindlasti ette võtta, millised on minu pikemad plaanid? Milline on mulle rahuldustapakkuv elu aastate pärast?
  • Kuidas loovus aitab olla mul vaimselt ergas ja nautida oma tegevusi?
  • Millised on sammud, mida saan  astuda selleks, et elu- ja töörõõmu oleks rohkem?

Koolitusel saad mõelda selgemaks oma eesmärke ja unistusi, abiks selle juures on sulle loovtehnikad. Päeva jooksul saad rääkida lugusid Sinust endast, mõelda enda oluliste asjade peale ja kirjutada oma arenguplaani selgemaks eneseanalüüsi abil. Kui soovid, ootab Sind koolituse järgselt Berhard –Spa Veeilm.

Koolituse tasu on 180 €+ km (sisaldab koolitusmaterjali, tunnistust, lõunat ja kohvipause, soovijaile veeilma piletit kuni 2 tunniks).

Meie eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu või helista 5119170 (Mari-Liis); 5203235 (Kadri).

Kohtumiseni!

Arendada inimesi? Või hoopis protsesse?

Telefonikõne: “Kuule, su kuluaruanne on vanal vormil. Ma meilisin eelmisel kuul uue vormi, kasuta seda!”

Appikene, mina küll pole seda saanud! Või sain? Midagi vist ikka oli jah…

Vaid pool tundi ajakulu postkasti läbisorteerimiseks ja õnnetu kiri koos vormiga ongi kustutatud kirjade kaustast üles leitud. Kopeerin selle oma arvutisse, püüdes kramplikult meeles pidada, kuhu, sest “kui sa paned midagi arvuti mällu, jäta see endale meelde”. Loodan, et mul on järgmisel kuul mälujälg, millisele vormile aruanne teha ja kust seda leida…

W.Edwards Deming, tuntud kvaliteediguru ütleb, et vähemalt 90% tööprobleemidest ei saa alguse mitte töötajate ebakompetentsusest vaid viletsatest protseduuridest ja protsessidest. Samas tegelevad juhid jätkuvalt pigem töötajate, kui protsesside ja süsteemide arendamisega. Miks? Jätka lugemist

Pisut vanarahvatarkust hangetel osalemiseks.

1. märts tõi paljudele koolitajatele ja konsultantidele tõe hetke. Nimelt selleks päevaks tuli esitada taotlus Riigikantselei struktuuritoetustele. Nagu ka eelmistel aastatel, oli sel päeval meile tuua nii rõõmustavaid (võimalikke) koostööotsuseid kui ka äraütlevaid vastuseid. Statistikasse laskumata oli saabunud pakkumiskutsete hulk arvestatav. Pakkumuste koostamisse pandud aeg ja energia samuti. Et minus tellija valikute tagamaad vastakaid tundeid tekitasid, siis juurdlesin üksjagu selle kallal, et mis sellest kõigest siis nüüd õppima peaks ja võiks. Kuni jõudsin selleni, et pole siin ilmas miskit seni läbielamatut:) Ja abi ning nõu (või sootuks lohutus;)) võib olla juba ennemuiste mõnesse rahvatarkusesse kirja pandud. Jagan neid teiegagi. Olgu veel öeldud, et kõiki neid vanasõnu võiks lugeda nii koolitaja kui tellija perspektiivist.

  • julge pealehakkamine on pool võitu
  • julge hundi rind on rasvane
  • igaüks on oma õnne sepp
  • talvel tee saani, suvel vankrit
  • tasa sõuad, kaugele jõuad
  • suur tükk ajab suu lõhki
  • enne töö siis palk
  • tänaseid toimetusi, ära viska homse varna
  • kordamine on tarkuse ema
  • inimene õpib eluea, targemaks ei saa ilmaski
  • aru ei mõõdeta habeme järgi
  • põrsast kotis ei osteta
  • parem varblane peos, kui tuvi katusel
  • mis odav see mäda, mis kallis, see kaunis
  • kõik ei ole kuld mis hiilgab
  • üheksa korda mõõda, üks kord lõika
  • ära pane pada tulele, kui kala veel meres
  • hakatus on raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus

ja päris lõpetuseks  – ära hõiska enne õhtut….

ja….  kes pärast naerab, naerab paremini:)

Pane arendustegevused süsteemi

Arendustegevused organisatsioonis võrdsustatakse sageli koolitamisega. Unustatakse või ignoreeritakse hulgaliselt teisi arendusmeetodeid, kuid mitte sellest ei taha ma praegu rääkida. Vaid sellest, mis toimub (või peaks toimuma) enne ja pärast koolitamist/arendustegevuse toimumist.

Arendustegevused nõuavad ressurssi – raha, aega, inimeste energiat. Selleks, et ressurssi säästlikult ja samas tulemuslikult kasutada, tuleks vaadata Suurt Pilti – arendussüsteemi tervikuna.

Efektiivses arendusorganisatsioonis moodustavad inimeste arendamisega seotud tegevused terviku, millel on 8 alasüsteemi: Jätka lugemist

Arenguvestluste “reanimeerimine”

“Siin näete arenguvestlusel viibivat töötajat. Raske öelda, kas tegemist on juhi või tema alluvaga, sest sarnast pilti võib näha mõlemal pool lauda. Halvimal juhul samaaegselt.”

Nii juhatasime sisse meie ettekande täna toimunud Pärnu Konverentside Juhtimiskoolitusel. Valisime arenguvestluste teema, sest sellest mõjusast ja motiveerivast arendusvahendist on paljudes organisatsioonides kujunenud formaalne, tüütu protseduur, mille eesmärki ei mõista ei juhid ega töötajad.

Ettekande slaidid leiate huvi korral siit, kuid et tegemist on peamiselt pildimaterjaliga, ütlen selgituseks ka mõned sõnad.

Enne, kui asuda arenguvestlusi taaselustama, tuleb aru saada, mis põhjus(t)el asi käest ära läks. Põhjused võivad olla näiteks järgmised: Jätka lugemist

Ajusõbralikud loengud

Loeng on koolitusmeetod, mis paljude jaoks seostub igavusega – tülpinud auditoorium talub vaikides sama tülpinud lektori üksluist monoloogi teemal, mis ei huvita kedagi. Halvimal juhul loeb lektor ette oma konspekti, paremal juhul seinale näidatavaid slaide. Tuleb tuttav ette?

Küsimusele, miks ikkagi domineerib “tavaline” loeng kui koolitusvorm, vastas Larissa Jõgi TLÜ Andragoogika õppetooli dotsent nii:  “See on harituse, ettevalmistuse,  kogemuse puudujäägid, mõnede lektorite hoolimatus ÕPPIJA suhtes ja oskamatus mõjustada, kaasata, suhelda “.

Mina omalt poolt lisan, et ükski teine meetod ei varja esineja eesmärgi puudumist nii hästi, kui tavapärane loeng. Kui te koolitajana kasutate  aktiviseerivaid meetodeid ilma selge eesmärgita, siis tõstavad koolitatavad varsti mässu: “miks me seda jama tegema peame!?” Kui te peate eesmärgipäratut loengut, kannatavad kõik vaikides, sest nad on sellega harjunud. Jätka lugemist

Kui eesmärgiks on eesmärkide jagamine (vt. ka videot)

Mida teha, et organisatsiooni 360 töötajat kõik ühtemoodi teaksid ja mõistaksid organisatsiooni väärtusi ning strateegilisi eesmärke? Ja igapäevatöös tegutseksid vastavalt nendele väärtustele ja eesmärkidele?

Sellise ülesande püstitas meile Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Juhina ja konsultandina olen hästi tuttav tüüpolukorraga, kus:

a) juhid ja/või töögrupp on maha saanud suurepärase strateegiadokumendiga, mis väga selgelt paneb paika arengusuunad, eesmärgid ja ootused töötajatele;

b) töötajad – kui nad üldse teavad sellise dokumendi olemasolust – ei ole seda lugenud. Või kui on, ei lase ennast häirida, sest: “mind see ei puuduta, mina teen lihtsalt oma igapäevatööd”. Jätka lugemist