Seekord siis 4+4

Selline tore ütlemine on eesti keeles, et kes koera saba ikka kergitab kui koer mitte ise:)  Seega asun rõõmsalt kergitama;) Nimelt oleme me Kadriga saanud täna kinnituse, et meile on omistatud andragoogi IV kutsekvalifikatsioon. Jah, rõõm on jällegi mõelda, et üks punktkoma on võimalik  professionaalses karjääris panna mõõdetuna kvalifikatsioonitaseme kaudu.

Mis imeloom on andragoog võite ju küsida? Andragooogi ehk täiskasvanute koolitaja kutse saamise üle otsustab sõltumatutest ekspertidest kogutud kutsekomisjon, mille on kokku kutsunud Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Komisjon otsustab kutseeksami, portfoolio ja dokumentatsiooni põhjal, kas ja millise taseme võiks esitaja saada. Pean ütlema, et aega, süvenemist ja analüüsi nõudvaim osa oli porfoolio kokkupanek. Seda ilmestab ehk kõige paremini minu 5.a. poja ütlus – ” Tasa , emmet ei tohi segada, ta prindib arvutist kõik välja”.

Kutsetunnistuste pidulik kätteandmine toimub 10.detsembril.

Virtuaalmeeskond on tavatiimist tavalisem

Virtuaalmeeskonna mõiste assotsieerub paljude jaoks tiimiga, mille liikmeid lahutavad suured vahemaad ja ajavööndid. Keegi on Hong-Kongis või Indias, keegi jälle USAs või vähemalt Londonis. Eestlasest virtuaalmeeskondlane seal vahel peab nendega kõige veidramatel kellaaegadel videokonverentse või siis suhtleb töökaaslastega vaid e-posti vahendusel. Parimal juhul teeb mõne telefonikõne ka.

Arvatakse, et tegu on nähtusega, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi firmasid ja projekte. Meie kodukootud väikestes-keskmistes ettevõttetes virtuaalmeeskondi pole, ammugi siis meie riigiasutustes, koolides või tervishoiusüsteemis. Seega pole ka mingit vajadust õppida neis meeskondades edukalt toimetama või neid juhtima.

Tegalikult on olukord suisa vastupidine – on vähe järele jäänud neid inimesi, kes ei kuuluks mõnda või mitmesse virtuaalmeeskonda.

Alustame mõistetest. Virtuaalmeeskonda iseloomustab kaks peamist tunnust: Jätka lugemist

Kui koolitad võõrkeeles

Sel sügisel on juhtunud nii, et olen järjest koolitanud võõrkeeles. Tegemist on olnud Eestis tegutsevate firmade rahvusvaheliste meeskondadega, kus töökeeleks inglise keel. Harva, kui gruppi satub mõni pesueht britt või ameeriklane, kel see keel suus sünnist saati. Enamasti on ka koolitatavate jaoks tegemist teise, kolmanda või neljanda keelega ning koolituse kvaliteeti ei määra mitte üksnes koolitaja keeletase vaid ka osalejate võime temast aru saada. Mis võib olla vägagi erinev.

Olen sõnastanud endale mõned reeglid, mis aitavad keelebarjääre vähendada. Jagan siin oma tähelepanekuid ja soovitusi, ehk on neist abi teistelegi. Jätka lugemist

Miks me unustame – ja kuidas seda vältida

kapsasaju

kapsasaju

Olen viimasel ajal hakanud märkama, kui paljud inimesed minu ümber kas

a) unustavad (minu meelest) täiesti elementaarseid asju või

b) kurdavad selle üle, kui palju ja pidevalt nad midagi unustavad.

Sellest inspireerituna plaanisin unustamise teemalist postitust kirjutada juba nädalaid tagasi, paraku

a) see läks pidevalt meelest ära ja

b) kui meelde tuli, ei leidnud ma arvutist üles oma märkmeid, mis ma teema kohta olin teinud. Aga lõpp hea, kõik hea!
Üks tänapäeva tuntumaid mälu-uurijaid, Elisabeth Loftus, toob välja neli peamist põhjust, miks inimesed unustavad: taastamistõrge, interferents, salvestamistõrge ja põhjendatud unustamine. Jätka lugemist

TEDx toimib arendavana juba registreerumisel

20. novembril toimub järjekordne TEDx konverents Tartus. Osalejate arv on traditsiooniliselt piiratud sajaga. See tähendab, et konverentsisaali ettekandeid jälgima pääsemiseks tuleb osalejaks kandideerida. Täita registreerumisvorm, et põhjendada, miks just Sina peaksid saama sel üritusel osaleda.

Selline kandideerimine on iseenesest juba avardav kogemus. Sest kui sageli me üldse võtame järelemõtlemisaega selle üle, millised on minu olulised saavutused või mis võiks olla Minu sõnum maailmale? TEDx-le kandideerimine sunnib endast neid vastuseid otsima. Ja see on hea. Jätka lugemist

Maahotell ja Laululinnu

Mokko maahotell

Mokko maahotell

Minu jaoks uued avastused koolituskohtadena on Laululinnu külalistemaja Lääne-Virumaal Tamsalu lähistel ning Mokko maahotell Jõgevamaal, Palamuse naabruses. Mõlemad Tallinn-Tartu vahelises alas, seega sobivad juhuks, kui koolitusel osalejad tulevad kokku erinevatest piirkondadest.

Ära märkida soovin neid kohti aga seetõttu, et mõlemad on head näited sellest, kuidas koolituskohta tutvustav koduleht ei suuda kuidagi kajastada seda, mis kohapealt eest leitakse.

Kui Haridus- ja Teadusministeerium pakkus Laululinnu välja meeskonnatreeningu toimumiskohaks, viskasin  külalistemaja kodulehele pilgu peale ja olin üsna skeptiline. Mingi järjekordne odavalt kokkuklopsitud eurokuut, arvasin. Aga olgu, kui klient soovib, katsetame ära. Jätka lugemist

Mida meeskonnad tahavad – ja mida nad ei saa

jooksRosabeth M Kanter, Harvardi Ärikooli professor, heidab pilgu põhjustele, mis võivad meeskondades tekitada pingeid ja rahulolematust juhiga. Küsimus on inimeste ootustes ja lootustes, mis võivad vahel olla ebarealistlikud.
Mis on siis need asjad, mida meeskonna liikmed oma juhilt ootavad – ja mida juht neile pakkuda ei saa?

1. Absoluutset selgust kõiges.
Selged eesmärgid, selged ootused, selged tegutsemisjuhendid jne. jne. Juhtimisteooriatest lähtudes just kui mõistlik nõudmine, samas on juhil seda praktikas väga raske täita. Sest maailm ei ole selge. Olete näinud liikumise pealt tehtud fotosid? Kiirus hägustab jooned. Sarnane on olukord meie organisatsioonides. Muutuste kiirus ei lase tekkida selgusel.

2. Kindlust tuleviku suhtes
Sama lugu, mis eelmise ootusega. Ka kõige detailsem tegevuskava, kõige täpsem eelarve või kindel otsus ei suuda takistada näiteks Eyjafjallajokulli uut purset ja kaost lennuliikluses. Juhid, tundes meeskonnaliikmete survet, võivad anda lubadusi, mida pole võimalik täita. Mis teeb asja muidugi hullemaks. Jätka lugemist

Stagnatsiooni tunnused

89% täiskasvanud inimestest happy facetunnistavad, et ühel või teisel moel peaksid nad ennast veel arendama.

Mida nad selleks ette võtnud on?

  • 45,5% – mitte midagi
  • 23,6% on mõtelnud, et peaks midagi ette võtma
  • 18,2% on rääkinud sõbrale või kolleegile, et peaks mõtlema millegi ette võtmise peale
  • 12,7%  loevad kirjandust, käivad seminaridel ja koolitustel, võtavad ette uusi väljakutsuvaid projekte ja teevad ka tegelikult kõike seda, mis arendab.

Neid protsente ei maksa puhta kullana võtta. Küll on aga tõsi see, et vaatamata meid ümbritsevale elukestva õppe ja isiksusliku kasvu propageerimisele, ei jõua paljud inimesed headest kavatsustest kaugemale, kui asi puudutab enesearengut. Sama kehtib ka organisatsioonide puhul. Head organisatsioonid üritavad igati suurendada töötajate rahulolu. Kuid kui juht vaatab oma firma viimase töörahulolu-küsitluse kõrgeid tulemusprotsente, siis selle asemel, et rahulolevalt noogutada, võiks ta eneselt hoopis murelikult küsida, kas selline tulemus ei viita pigem stagnatsioonile? Jätka lugemist

Ole selline nagu tahad! 7 päevaga!

muudaomaelu[1]Mõni päev tagasi “kargas” mulle silma raamatuletil raamat nimega “Muuda oma elu 7 päevaga”        Paul McKenna sulest. Kuna sedalaadi “ninnakargajatega” on alati üks otsus – tuleb ta koju viia;) siis leidis see raamat ka tee minu öökapile. Peale põgusamat sirvimist oli esimene mulje intrigeeriv, sest ei väsi autor toonitamast, et kõik hakkab peale selle raamatu käes hoidmist muutuma….

Jätka lugemist

Maaelu tööjõu-uuring lööb laineid

väike lehmTäna käsisin Põllumajandusministeeriumis esitlemas tehtud uuringut tööjõuvajadusest põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris, millele viitasin juba varem. Uuringut tutvustava pressiteate juurest ministeeriumi kodulehel leiab lingi nüüd ka ka aruandele endale. (Hoiatan, et see on mahukas ja avaneb aeglaselt).

Tänastes Maalehe ja E24 äriuudistes on aga tulemuste (ajakirjanike poolt mõneti küll vildakaks nuditud) lühikokkuvõte juba pälvinud palju vihaseid kommentaare. Õnneks mitte küll töö teostajate suunas, vaid nende aadressil, kes maaelu “hukka on ajanud”. Jätka lugemist