Videotagasiside koolitusel

Avaldatud ajakirjas Personali Praktik oktoobris 2015.

Mis on videotagasiside ühelt poolt tuntud ja levinud, kuid teisalt siiski küsimusi ja probleeme tekitava koolitusmeetodi kasutamise eesmärk ja fenomen?

Videotagasiside võimaldab vaadelda käitumist distantsilt ning annab realistliku pildi enesest ja oma käitumisest. Kuna videosalvestist saab vaadata korduvalt, on see hea võimalus süvaanalüüsiks – keskenduda käitumise eri aspektidele, mis kõik on tähtsad professionaalses suhtlemises. Nii areneb professionaalne kompetentsus – teadlikkus enda käitumisest, võime seda faktipõhiselt kirjeldada ja reflekteerida ning kokkuvõttes ka teadlikult juhtida (Hargie jt 2004).

Võimalus leida positiivsed rollimudelid

Videotreeningu algusaastatel pakuti videot kui võimalust enesega konfronteeruda, et teadvustada käitumise neid külgi, mida märkavad küll teised, kuid millest ise ei olda teadlik. Praegu on videotagasiside kasutamise eesmärk leida selle abil positiivseid rollimudeleid ja anda osalejatele teadmisi, oskusi ja motivatsiooni, et nad saaksid tulemuslikke käitumisviise hiljem rakendada eri olukordades. Seda saab teha vaid hästi ette valmistatud koolituse kaudu, mis kasvatab eneseusaldust ja kindlust (Nilsen jt 2005).

Kolmekordne tagasiside

Videotreeningus saab ilmneda unikaalne kolmekordse tagasiside fenomen.

  • Treeningu käigus saab õppija tagasisidet oma tegevuse kohta, ise seda videost vaadates. Ta näeb nii enda tugevusi kui ka seda, mis võiks olla teisiti.
  • Teine oluline tagasisideallikas on kaasõppijad. Paljud videotreeningus osalejad on leidnud, et oluline on saada teiste sarnase kogemuse või taustaga inimeste peegeldusi enda tegevusele ja õppida ka ise nende tegevuse vaatlemise kaudu.
  • Kolmas oluline tagasisideallikas on eriettevalmistusega treener, kes aitab märgata ja teadvustada toimivaid käitumismudeleid ja sõnastada harjutuste põhjal olulisi soovitusi, mida õppija saab kasutada igapäevatöös.

Videotreening on unikaalne õpimeetod veel selle poolest, et ühel ja samal ajal mõjutab koolitaja kolme protsessi:

  • õpiprotsessi, mille kavandamise ja juhtimisega enamik koolitajaid piirdub;
  • grupiprotsessi, mis on vajalik õppimist soodustava õhkkonna ja õppijate vastastikuse toetuse käimapanekuks;
  • õppija isiksuse kasvu protsessi. Viimane on otse seotud õppijate valmisolekuga väljuda mugavustsoonist, proovida uusi käitumisviise ja olla avatud tagasisidele.

Kuna videotreeneri vastutusala on klassikalise lektori omast palju suurem ja korraga tuleb fookuses hoida mitu tegevust, on Eesti suhtlemistreenerite ühingu kehtestatud videotreeningu standardis muu hulgas nõue, et treening tehakse kahe eriettevalmistuse saanud treeneri juhendamisel (ESTÜ).

Põhiprobleemid videotagasiside kasutamisel

Peamised probleemid, mis videotagasiside kasutamisega koolitusel on kaasnenud:

  • endast videosalvestise nägemine võib tekitada ebakindlustunnet ja vähendada enesehinnangut;
  • videosalvestise vaatamine grupis võib tekitada häbi ja ärevustunnet;
  • destruktiivne kriitika videosalvestisele võib kaasa tuua kaitseseisundi ja õppimisest keeldumise;
  • mittestruktuurne videoanalüüs (pole teada, miks ja mida jälgitakse ning analüüsitakse) ei võimalda salvestisest õppida ega aita kaasa, et käitumist edaspidi muuta;
  • videoharjutuses vabatahtlik osalemine ei võimalda tagasisidet neile, kes seda kõige enam vajaksid;
  • videotagaside ühekordse tegevusena, võimaluseta täiendavalt harjutada, saada julgustust ja juhiseid, on õppimise seisukohalt täiesti ebaefektiivne.

Nii Eestis kui ka mujal tehtud uuringutele toetudes võib väita, et videotagasiside ise ei kahjusta osalejaid vähimalgi määral, pigem võib seda teha, kui koolitajad kasutavad videotagasisidet oskamatult ja ettevaatamatult. Uuringud tõendavad, et videotagasiside harjutustega kaasnev ärevus ja pinge ei ole nii suur, et takistaks õpitavate käitumismudelite omandamist, vaid see väheneb, kui osalejad saavad harjutusi korrata (Jalak 2010; Karl, Kopf 1993).

Videotreeningu põhipunktid

Eestis on vaid suhtlemistreenerite väljaõppes osalenud saanud ettevalmistuse, kuidas neid probleeme ennetada ja muuta videoanalüüsi kasutamine õppimist tõhustavaks teguriks ning toetada osalejate enesekindlust ja soovi koolitusel õpitut igapäevatöös rakendada. Olulised on järgmised põhimõtted:

  • treeningu eesmärgistamine ja selge näidustus videot kasutada (õppimise toetamine vs. näiteks meelelahutus);
  • efektiivsete suhtlemisviiside eelnev tutvustamine ja harjutamine (soovitatavad mudelid vs. n-ö tundmatus kohas vette viskamine);
  • turvalise õpikeskkonna loomine (kindlate eetiliste põhimõtete järgmine video kasutamisel, turvalisust toetav grupi suurus).

Õppimine ja hindamine tuleb hoida lahus

Videotagasisidet kasutatakse Eestis nii arendamisel kui ka hindamisel. Oleme kolleegidega Eesti organisatsioonides kohanud tava, et sisekoolituse käigus õpetatakse kindlat oskust, mille omandamist hinnatakse koolituse lõpul videotagasiside abil. Esiteks on oluline see, et oskuste omandamine eeldab piisavat arvu kordusi. Teiseks see, et õppimine ja hindamine ei sobi kokku, sest hindamise puhul on õpivõime väike ja õppija enesehinnang ohustatud. Videotagasiside muudab efektiivsemaks usalduslik õhkkond, harjutatavate oskuste eelnev läbitöötamine ja korduv harjutamine (Karl jt 1993). Seega peaksid õppimine ja hindamine olema teineteisest ajaliselt lahutatud.

Videotreeningu tulemuslikkus sõltub põhielementide hoolega läbimõeldud kavandamisest ja treeningu kindlast juhtimisest. Tähtis on koostada eesmärgipäraseid ülesandeid harjutamiseks ning teha videoanalüüs, mis arvestab hilisemaid õpieesmärke, osaleja isiksusliku kasvu protsesse ja grupidünaamikat. Treeningu käigus mõjutatava kolme protsessi vahel suudab sünergiat tekitada ja eelkirjeldatud probleemide ilmnemist ära hoida vaid selleks eriettevalmistuse saanud treeneritepaar.

Suhtlemistreenerite ühing kui tagatis

Eestis on püüdnud videotagasiside kasutamist korrastada ja treenereid koondada Eesti suhtlemistreenerite ühing (ESTÜ) – organisatsioon, mis annab suhtlemistreeneritele riikliku kutse. Kutse taotlemise eeldus on eriväljaõppe ja superviseeritud praktika läbimine. Koolituse tellijatele võib sellise väljaõppe läbimise ja kutsetunnistuse omamises veendumine olla üks garantiisid, et valitud koolituspartner saab videotagasisidega koolitusel pakkuda tema töötajatele väärtusliku ja tulemusliku õpikogemuse.

Kasuatud kirjandus

  • ESTÜ, Eesti Suhtlemistreenerite Ühing, http://www.suhtlemisoskused.ee/suhtlemistreening
  • Jalak, K, (2010). Videotagasisidega harjutustega seonduv ärevus koolitusel ja selle mõju koolituse tajutavale kasulikkusele, Andragoogika kvalifikatsioonikursuse lõputöö, Tartu.
  • Karl, K, Kopf J, (1993). Guidelines for Using Videotaped Feedback Effectively, Human Resource Development Quarterly, vol. 4, no. 3, Jossey-Bass Publishers.
  • Nilsen, S, Baerheim, A, (2005). Feedback on video recorded consultations in medical teaching: why students loathe and love it – a focus-group based qualitative study, BMC Med Educ., Vol. 5, p. 28.

 

 

 

 

Mõjusad suhted

Allikas InternetSuhtlemisoskus on vilumus, millest sõltub edukus väga paljudel elualadel. Sageli arvatakse, et suhtlemisoskust pole tarvis õppida, kuna tegemist on inimese jaoks millegi nii sama omasega nagu näiteks hingamine. Oma suhtlemistavad omandame me üsna ebateadlikult lapsepõlves ning täiskasvanu eas oma tegevust analüüsides võib ilmneda, et kord omandatud suhtlemismallid ei pruugi olla kohased tänaste väljakutsetega toimetulemiseks, seda nii tulemuslikkust kui ka rahulolu silmas pidades.

Suhtlemisoskustest on kirjutatud palju raamatuid ning  meil, Eestis, viiakse läbi ka hulganisti selle teemalisi koolitusi.  Kuid tuleb ausalt öelda – kõik ei ole kuld, mis hiilgab! Suhtlemisoskuse arendamine loengulise koolituse vormis on sama, mis klaverimängu õppimine fotode järgi.

Kahjuks võib väga tihti lugeda reklaame, milles koolitajad, kes ei oma vastavat ettevalmistust ega kutsekvalifikatsiooni,  pakuvad lühikoolitusi, mida nad nimetavad ise suhtlemistreeninguks. Sellisel juhul ei saa aga olla kindel, et koolitus täidab oma eesmärgi, sest suhtlemisoskuste arendamine eeldab intensiivset ja spetsiaalselt kavandatud õpikeskkonda. Halvimal juhul saadakse  selliselt koolituselt suhtlemisvilumuse asemel  hoopis suhtlemistõrge :(

 Eesti Suhtlemistreenerite Ühing (ESTÜ), mis koondab professionaalseid, vastava väljaõppe saanud suhtlemistreenereid  on võtnud nõuks tutvustada laiemalt suhtlemistreeningu meetodit,  selle kasutamise võimalusi ning soovib selle käigus tõsta  koolituste tellijate teadlikust suhtlemiskoolituste tellimisel.

Suhtlemistreening on aktiivne õppemeetod, kus õppimise intensiivsus tagatakse kolmekordse tagasisidega õppijatele – suhtlemistreenerilt, grupiliikmetelt ja videotagasisidelt. Treeningu põhiosa moodustavad praktilised harjutused, kus õppijad saavad võimaluse oma käitumist ise analüüsida ja vajadusel muuta treenerite ning teiste grupiliikmete toel. Treeningul suunab ja mõjutab suhtlemistreener kolme põhiprotsessi: õpiprotsessi, grupiprotsessi ja treenitavate isiksuslikku arengut. Keskne on õpiprotsess, ülejäänud kahel protsessil on õppimist soodustav ja toetav funktsioon. 

 Ka meie tahame anda ESTÜ tegevusse oma panuse ja pakume võimalust arendada oma suhtlemisoskusi suhtlemistreeningul, mida viivad läbi  professionaalsed suhtlemistreenerid.

Suhtlemistreening “MÕJUSAD SUHTED”  toimub 27.-28.oktoobril 2011  Tallinnas, Hotelli Dzingel konverentsikeskuses.

 Teemad, millega suhtlemistreeningul tegeletakse:

  • Kolm olulist oskust, mis teevad suhtlemise mõjusaks.Kuidas olla mõjusam suhtleja? Näpunäited ja praktika.
  • Mõjusa kontakti saavutamine ja suhtlemisvalmiduse loomine.
  • Kuidas julgustada suhtlemispartnerit oma seisukohti avama. Kuulamistehnikad, mis võimaldavad vestlust aktiivselt juhtida.
  • Kuidas keerukates olukordades jääda oma seisukohtadele kindlaks, samas hoida häid suhteid. Enesekehtestamise olemus ja tehnikad.
  • Suhtlemine keerulistes olukordades. Partneri vastupanuga toimetulek. Emotsioonide juhtimine keerulistes suhtlemissituatsioonides.

Suhtlemistreeningul kasutatakse videotagasisidet, lisaks hulgaliselt teisi praktilisi ülesandeid koos treeneritepoolse tagasisidega.

Koolitajad

 Suhtlemistreeningu viivad läbi DevelopDesign® koolitajad Kadri Kõiv ja Mari- Liis Järg, kes, mõlemad omavad suhtlemistreeneri kõrgeimat (V)  ja täiskasvanute koolitaja ehk andragoogi (IV) kutsekvalifikatsiooni.  

 Suhtlemistreeningu hind ( 250€+ km) sisaldab treeningu läbi viimist kahe treeneri üheaegsel juhendamisel, praktilisi näiteid ja soovitusi sisaldavat koolitusmaterjali, tunnistust ja kohvipause.

 Meie  eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu

Mida nad minust küll arvavad?

Olen kirjutamas peatükki tagasisidest uude koolitaja käsiraamatusse, mille sel sügisel annab välja ETKA Andras. Seoses teemaga meenus mulle Asko Seeba aasta-paari eest internetti riputatud vidin enda kohta anonüümse tagasiside kogumiseks. Koolitajale, nagu ükskõik kellele, hea võimalus saada ausat reaktsiooni oma käitumisele ja olemisele

Kui Asko sellest ideest mulle esmakordselt rääkis, olin kahtlev. Mis mõte on anonüümsel tagasisidel? Sõbrad niikuinii moosivad ja mittesõbrad ei viitsi midagi kirjutada. Kui usaldusväärne ja arengut toetav selmoel saadud info on?

Usaldusväärsuse ja arengutoe kohta ei oska ma endiselt midagi arvata – proovige ise! – aga üks on küll selge. Nälg (janu/isu/häda vms) tagasiside järele on tõesti suur.

Natuke statistikat: iga päev on lehel umbes 10000 unikaalset kasutajat, kokku on aja jooksul külastanud seda 1.4 miljonit unikaalset kasutajat. Registreeritud kasutajaid (kellel on seal oma tagasiside leht) on 80 tuhat ja nad on kokku kogunud 600 tuhat tagasisidelausungit.

Naljakas on see, et kõige suurem kasutajaskond sellel lehel on juba möödund aasta septembrist saadik Saudi Arabiast. Polegi need eestlased, kes kõige rohkem muretsevad selle üle, et mida teised meist arvavad!

Suhtlemistreener soovitab:Mark Goulston, “Lihtsalt kuula! Inimesteni jõudmise teekond”.

Pean ütlema, et asusin Mark Goulstoni raamatut lugema ettevaatusega, sest üsna palju on ilmunud nn praktilisi, suhtlemisoskusi parandama ja konflikte lahendama õpetavaid raamatuid, mis kas oma näidete või konteksti elukauguse või ka ülemäärase lihtsustatuse tõttu ei tekita seoseid või ei mõju mõnel muul põhjusel väga veenvalt.

Aga kohe alguses sain aru, et autorit ja tema seisukohti võib võtta tõsiselt – ja seda nii rikkalike praktiliste kogemuste tõttu, mis on tal psühhiaatri ning ärinõustajana praktiseerimisest, kui ka tema erialast tuleneva oskuse tõttu praktikas kasutatavate suhtlemisvõtete asjakohasust selgitada tuginedes mitte ainult inimese psühholoogial, vaid ka  anatoomial ja füsioloogial. Jätka lugemist

Kui Une-Mati pole oodatud

Une-Mati on paljude inimeste jaoks igatsetud-oodatud külaline. Mida aga teha, kui ta soovimatul ajal tuleb?

Töötades nüüd personalijuhina firmas, kus töö käib 24/7, uurisin, mida on öövahetuses töötajate jaoks olukorraga toimetulekuks soovitatud.

Inimese organism on evolutsiooniliselt kujunenud magama pimedal ajal ja olema ergas päevavalguses. Sügavalt sissejuurdunud rütme on raske muuta ning unisus vaevab öövahetuses töötajaid vahel ka siis, kui inimene on tegelikult hästi välja puhanud. Uuringud näitavad, et just välja puhkamine on paljude öötööliste jaoks keeruline. Jätka lugemist

Õppima asujat aitab nõustaja

Sellise pealkirjaga artikkel ilmus minult 26.mai EE Koolilehes. Kuna õppima asumise teema on paljude jaoks taas päevakorras, siis avaldan loo ka siin, meie blogis.  Kui loo lugemise järgselt tekib tunne, et ka endal oleks vaja andragoogi konsultatsiooni, siis võtke julgesti meiega ühendust! Jätka lugemist

Sotsiaalne kapital ei võrdu Facebooki sõprade arvuga

Kolmapäeval said fotostuudios kokku mõned Tartu personalijuhid (pildil). Tõdesin taas, kui hea on näha inimesi näost-näkku, mitte suhelda vaid virtuaalselt. Paar koosveedetud tundi andis rohkem huvitavat infot ja palju mõnusama emotsionaalse laengu, kui päevadepikkune e-kirjutamine ja FB-s ning Linkedinis klikkimine.

Saadud emotsioonist inspireerituna hakkasin uurima, mida on viimasel ajal sotsiaalse kapitali kohta uuritud-kirjutatud ja leidsin midagi põnevat. Jätka lugemist

Tasapisi tasakaalu. Enese- ja stressijuhtimise koolitus.

NB!KOOLITUSE AEG ON MUUTUNUD! Koolitus toimub 27.mail 2011. VEEL ON VÕIMALIK REGISTREERUDA!

 

Meie käest on ikka ja jälle küsitud, et kas te avatud kursuseid ka teete. Nüüd siis saame vastata, jah, teeme küll!

Sellel kevadel pakub DevelopDesign ®  ühe erilise võimaluse võtta üks päev enda jõu-ja energiavarude taastamiseks. Nimelt viime 27.mail 2011 Otepääl, Bernhard SPA-s läbi enese- ja stressijuhtimise teemalise koolituse. Pealkirjaks oleme sellele pannud  “Tasapisi tasakaalu”. Koolituse viivad läbi Kadri Kõiv ja Mari-Liis Järg.

See kursus on mõeldud kõigile neile, kes soovivad korraks aega maha võtta ja mõelda, kuidas neil läheb, kuhu  ning kuidas edasi tahaks liikuda. Tegemist on koolitusprogrammiga, mille kesksel kohal saad olla Sina ise – just sellisena nagu Sa parasjagu oled – väsinud või pool puhanud, energiast pakatav või pisut sidruni moodi, teotahteline või äraootav tegutseja.

See koolitus võiks hästi sobida ka kingituseks ning itunnustamiseks-motiveerimiseks!

Koolitus aitab Sul leida vastuseid enesejuhtimisega seotud küsimustele:

  • Stress, läbipõlemine ja tasakaal. Mis need on? Kas tasakaalu hoidmine isikliku elu ja tööelu vahel on võimalik? Mis nipp küll töötaks, et tasakaalu mitte kaotada?
  • Heaolu ja hüveolu. Kuidas hinnata oma heaolu seisu? Kui hästi mul läheb?
  •  Inimesed minu ümber, meeskond, kolleegid, sõbrad, lähedased. Mis on võrgustik ja kuidas mina seda loon? Mida annan, mida saan?
  • Mida tahan lähima aasta jooksul kindlasti ette võtta, millised on minu pikemad plaanid? Milline on mulle rahuldustapakkuv elu aastate pärast?
  • Kuidas loovus aitab olla mul vaimselt ergas ja nautida oma tegevusi?
  • Millised on sammud, mida saan  astuda selleks, et elu- ja töörõõmu oleks rohkem?

Koolitusel saad mõelda selgemaks oma eesmärke ja unistusi, abiks selle juures on sulle loovtehnikad. Päeva jooksul saad rääkida lugusid Sinust endast, mõelda enda oluliste asjade peale ja kirjutada oma arenguplaani selgemaks eneseanalüüsi abil. Kui soovid, ootab Sind koolituse järgselt Berhard –Spa Veeilm.

Koolituse tasu on 180 €+ km (sisaldab koolitusmaterjali, tunnistust, lõunat ja kohvipause, soovijaile veeilma piletit kuni 2 tunniks).

Meie eripakkumine: kui ühest organisatsioonist osaleb 2 inimest, on kolmanda jaoks osalemine tasuta.

 Koolitusele registreerimiseks saada meil dd@developdesign.eu või helista 5119170 (Mari-Liis); 5203235 (Kadri).

Kohtumiseni!

Arendada inimesi? Või hoopis protsesse?

Telefonikõne: “Kuule, su kuluaruanne on vanal vormil. Ma meilisin eelmisel kuul uue vormi, kasuta seda!”

Appikene, mina küll pole seda saanud! Või sain? Midagi vist ikka oli jah…

Vaid pool tundi ajakulu postkasti läbisorteerimiseks ja õnnetu kiri koos vormiga ongi kustutatud kirjade kaustast üles leitud. Kopeerin selle oma arvutisse, püüdes kramplikult meeles pidada, kuhu, sest “kui sa paned midagi arvuti mällu, jäta see endale meelde”. Loodan, et mul on järgmisel kuul mälujälg, millisele vormile aruanne teha ja kust seda leida…

W.Edwards Deming, tuntud kvaliteediguru ütleb, et vähemalt 90% tööprobleemidest ei saa alguse mitte töötajate ebakompetentsusest vaid viletsatest protseduuridest ja protsessidest. Samas tegelevad juhid jätkuvalt pigem töötajate, kui protsesside ja süsteemide arendamisega. Miks? Jätka lugemist

Pisut vanarahvatarkust hangetel osalemiseks.

1. märts tõi paljudele koolitajatele ja konsultantidele tõe hetke. Nimelt selleks päevaks tuli esitada taotlus Riigikantselei struktuuritoetustele. Nagu ka eelmistel aastatel, oli sel päeval meile tuua nii rõõmustavaid (võimalikke) koostööotsuseid kui ka äraütlevaid vastuseid. Statistikasse laskumata oli saabunud pakkumiskutsete hulk arvestatav. Pakkumuste koostamisse pandud aeg ja energia samuti. Et minus tellija valikute tagamaad vastakaid tundeid tekitasid, siis juurdlesin üksjagu selle kallal, et mis sellest kõigest siis nüüd õppima peaks ja võiks. Kuni jõudsin selleni, et pole siin ilmas miskit seni läbielamatut:) Ja abi ning nõu (või sootuks lohutus;)) võib olla juba ennemuiste mõnesse rahvatarkusesse kirja pandud. Jagan neid teiegagi. Olgu veel öeldud, et kõiki neid vanasõnu võiks lugeda nii koolitaja kui tellija perspektiivist.

  • julge pealehakkamine on pool võitu
  • julge hundi rind on rasvane
  • igaüks on oma õnne sepp
  • talvel tee saani, suvel vankrit
  • tasa sõuad, kaugele jõuad
  • suur tükk ajab suu lõhki
  • enne töö siis palk
  • tänaseid toimetusi, ära viska homse varna
  • kordamine on tarkuse ema
  • inimene õpib eluea, targemaks ei saa ilmaski
  • aru ei mõõdeta habeme järgi
  • põrsast kotis ei osteta
  • parem varblane peos, kui tuvi katusel
  • mis odav see mäda, mis kallis, see kaunis
  • kõik ei ole kuld mis hiilgab
  • üheksa korda mõõda, üks kord lõika
  • ära pane pada tulele, kui kala veel meres
  • hakatus on raske, keskpaik kerge, lõpetus ladus

ja päris lõpetuseks  – ära hõiska enne õhtut….

ja….  kes pärast naerab, naerab paremini:)