Ajusõbralikud loengud

Loeng on koolitusmeetod, mis paljude jaoks seostub igavusega – tülpinud auditoorium talub vaikides sama tülpinud lektori üksluist monoloogi teemal, mis ei huvita kedagi. Halvimal juhul loeb lektor ette oma konspekti, paremal juhul seinale näidatavaid slaide. Tuleb tuttav ette?

Küsimusele, miks ikkagi domineerib “tavaline” loeng kui koolitusvorm, vastas Larissa Jõgi TLÜ Andragoogika õppetooli dotsent nii:  “See on harituse, ettevalmistuse,  kogemuse puudujäägid, mõnede lektorite hoolimatus ÕPPIJA suhtes ja oskamatus mõjustada, kaasata, suhelda “.

Mina omalt poolt lisan, et ükski teine meetod ei varja esineja eesmärgi puudumist nii hästi, kui tavapärane loeng. Kui te koolitajana kasutate  aktiviseerivaid meetodeid ilma selge eesmärgita, siis tõstavad koolitatavad varsti mässu: “miks me seda jama tegema peame!?” Kui te peate eesmärgipäratut loengut, kannatavad kõik vaikides, sest nad on sellega harjunud.

Umbes 40%-l inimestest domineerib parem ajupoolkera. Neil on mälu tihedalt seotud meeltega (eriti nägemisega) ja emotsioonidega. Õppimisel on nende jaoks oluline näha skeeme, pilte, filmi, graafikuid ning laskuda emotsionaalsetesse aruteludesse.

Umbes sama palju on ka inimesi, kes kasutavad informatsiooni hankimisel ja töötlemisel mõlemat ajupoolkera. Ja umbes 15-20% on nn. vasaku ajupoolkera inimesed, ratsionaal-loogilised mõtlejad. Nemad saavad olulise maailmast verbaalselt, domineerib abstraktne mõtlemine ja loogiline analüüs. Mõnedel puudub kujundlik mõtlemine, metafooridest ei saa nad lihtsalt aru. Tavaloeng sobib neile seega hästi. Kuid ülejäänud 80%-le mitte.

On ka koolitajaid, kes teavad seda aju-värki küll, aga mida nad teha saavad, kui “nende loenguteema on tõsistest asjadest, nagu näiteks seadusandlus või infotehnoloogia, kus pildid ja karikatuurid on kohatud ning grupitööd ja ajurünnakud imelikud?”

Mina usun kindlalt, et suvalise teema käsitlemisel on võimalik leida kohast illustreerivat materjali, kui kasutada oma loovust ja viitsida vaeva näha materjali otsimisel. Ja ma pole nõus sellega, et on teemasid, kus grupitöid ja arutelusid üldse kasutada ei saaks. Küll aga möönan, et on koolitajaid, kes ei oska või kardavad selliseid meetodeid kasutada.

Seega pakun siin välja rea alternatiive, suunatud kirjutamise ja suunatud lugemise meetodeid, mis ehk ei tundu nii “ohtlikud”, kuid pakuvad pinget mõlemale ajupoolkerale.

Suunatud kirjutamine Suunatud lugemine
Enne ja pärast küsimustikud/väited. Samad väited loengu alguses ja lõpus. Väidete õigsust kontrollivad õppijad ise. Täiendamist vajava jaotusmaterjali andmine koos loetava tekstiga.
Lühikirjutamised: 1-2-3 min pikkune kirjatöö. Teema on ette antud. Mosaiik, ka kildlugemine: erinevad inimesed saavad eri materjali, loevad oma osa läbi ja tutvustavad oma naabrile.
Küsimuste koostamine loengu alguses, kui on teada vaid loengu teema. Nt. küsimused iseendale, küsimused kaasõppijale.

Või „Mida tean teemast? Mida tahan teada saada?“ Loengu lõpus võib uuesti kirjutada „ Mida sain teada? Mida veel tahan teada?“

Materjalide rühmitamine (leida seosed, pingerida, prioriteedid, süsteem vm.)

Erinevad õppijad saavad materjalist erinevad osad ja peavad koos tegema terviku.

Konspekteerimine etteantud struktuuri alusel – mõttekaart, skeem, aken. Usun ja kahtlen (nõustun-ei nõustu). Tekstist poolt ja vastuargumentide leidmine.
Testide täitmine, lünktekstide täitmine vm. teemapõhised individuaalülesanded Põhimõistete defineerimine. Enne lugemist olemasolevate teadmiste põhjal ja peale lugemist uuesti.
Kokkuvõtte sõnastamine, spikri koostamine või 3-2-1 meetod: kirjuta 3 uut teadmist 2 küsimust 1 mõte, mida tahan edasi uurida (rakendada). Seoste leidmine. Teksti lugemisel kirjutatakse paberile järgmised seosed:

Tekst ja mina.

Tekst ja teine tekst.

Tekst ja maailm vms.

Lausete lõpetamine. Minu jaoks on oluline… tahaksin rohkem teada… Ma ei saanud aru… Küsimused autorile. Pannakse kirja teksti lugemise järel. Grupitöös või arutelus võib leida hiljem vastuseid.

Mõttekaarte saab koostada siin, ideid ja valmismaterjale skeemide, infolehtede ja konspektialuste jaoks aga näiteks nendelt lehtedelt:

http://www.worksheetlibrary.com/
http://www.graphicorganizers.com/
http://www.educationoasis.com/
http://www.eduplace.com/graphicorganizer/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga