Kovisioon – arhetüübist kaasajani

Kadri Kõiv, DevelopDesign
Ilmunud 12.08.2010. Eesti Ekspressi Koolitusekspressis

Võib olla olete kogenud, et vahel algab keerulistele olukordadele lahenduse leidmine sellest, et räägid omaette olles iseendale kõva häälega muret tekitava asja ära. Veelgi parem hakkab aga siis, kui on ka teisi kuulajaid – mõistvaid kaaslasi, kelle toetusel on võimalik leida oma probleemile lahendus.

Paljud organisatsioonid on osanud sellist omaalgatusliku üksteise toetamist – kovisiooni- teadlikult rakendama hakata ka töötajate arendamisel.

Kovisioonis ei ole õigupoolest midagi uut – see lähenemisviis on välja kasvanud „haavatud abistaja“ arhetüübist, millel on sügavad ajaloolised juured ning mis on aluseks kaasaegsetele eneseabigruppide liikumistele. Teadlikumalt hakati kovisiooni rakendama möödunud sajandi 60ndatel ja 70ndatel, aastatel kui hoogustus igasugune eneseabiliikumine. Alates sellest ajast on kovisiooni põhimõtetel pakutud nõustamist näiteks väikelaste emadele, puuetega inimestele, välistudengitele ja paljudele teistele sihtrühmadele.

Nüüd võib öelda, et kovisioon on läinud uuele ringile. Vähemalt siin, Eestis. Viimastel aastatel on Eesti organisatsioonides esile kerkinud vajadus leida vähemkulukaid viise töötajate arendamiseks. On mitmeid elualasid, kus töötajate poolt pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel omab kriitilist tähtsust nende endi nõustamine ja supervisioon. Nõustamise ja supervisiooni kaudu toimub töötajate teadmiste, oskuste ning ka isiksuse areng. Sedalaadi tööalast toetust vajavad kindlasti sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialisid, aga ka paljude teiste ametite kandjad. Võimalus aga tööalast supervisiooni või nõustamist saada on Eesti oludes kahjuks siiski vähestel. Ilmselt osalt ka selletõttu on Eestis viimastel aastatel populaarsust kogunud erinevad mentorlus- ja juhendamisprogrammid. Alternatiiviks ja ka heaks täienduseks neile saab olla kovisioon.

Võrdsete toetus

Kovisioon (ingl k peer group supervision/consultation) on meetod, kus omavahelist toetust pakuvad üksteisega võrdsed – sarnase töö tegijad või rolli kandjad. Teistest enim on kovisiooni rakendust leidnud just abistavate elukutsete esindajate professionaalse arengu toetamisel. Samas saaks kovisioon olla kasulik hoopis laiemale ringile. Põhimõtteliselt sobib kovisioon kõigile, kes on oma positsioonilt võrdsed ja täidavad sarnast rolli.

Kovisiooni toimumise eelduseks on see, et inimesed tunnevad üksteise vastu usaldust ja tajuvad üksteist võrdsetena. See on võimalik tänu sarnasele tööalasele rollile, sellest tulenevatele sarnastele kogemustele, probleemidele ja huvidele. Kehtib põhimõte, et kaaslasi aidates aidatakse samal ajal iseennast. Inimestel, kes ise on ületanud raskusi, arenevad erilised oskused ja tundlikkus teiste abistamiseks.

Kuid on ka teisi ameteid abistavate elukutsete kõrval, mille puhul kovisioon töö intensiivsuse, kõrge vastutuse- ja nõudlikkuse määra tõttu saaks aidata ennetada läbipõlemist. Nii sobib kovisiooni kõigi selliste ametite puhul, kus töö oluliseks sisuks on suhtlemine ja toetavate suhete loomine klientide, alluvate või koostööpartneritega. Nii näiteks pakub kovisioon juhtidele võimalust saada „saatusekaaslastega“ regulaarselt kokku, et süstemaatiliselt arutada igapäevase töö probleeme ja leida sobilikke võimalusi nende lahendamiseks. Kovisioonigrupi toetav õhkkond võimaldab juhtidel saada ausat tagasisidet, arendada juhtimisoskusi ja luua omavahelisi efektiivseid tööalaseid suhteid.

Tihti vabatahtlik algatus

Põhimõtteliselt on kovisioon vabatahtlik algatus, minimaalselt on vaja vaid kahe inimese soovi üksteist tööalaselt toetada. Kuid nende tööandjad, kes on mõistnud, et kovisioonist ei saa kasu vaid selles otseselt osalevad töötajad vaid organisatsioon tervikuna, on leidnud võimalusi toetada oma organisatsioonis kovisioonigrupi käivitamist.

Viimaste aastate jooksul on Eestis näiteks käivitatud kovisioonigruppe riigiasutustes juhtide, mentoritele, karjäärinõustajatele toetamiseks, erafirmades ja kolmanda sektori organisatsioonide juures erinevate spetsialistide ja vabatahtlike tegevuse toetamiseks. Põhjused kovisioonigrupi käivitamiseks on olnud erinevad, kuid alati on olnud üheks sooviks „kogemuste vahetamise kaudu üksteist toetada ja üksteiselt õppida“.

Emotsioonide jagamine

Kovisioon võib toimuda kahe inimese vahel või ka grupis. Kovisioonigrupid võivad olla „in house groups“ ehk grupid kolleegidele, kes töötavad igapäevaselt koos, või koosneda inimestest, kes töötavad erinevates organisatsioonides või iseseisvalt.

Kovisiooni raames toimuvad tegevused võivad olla väga erinevad. On gruppe, kelle kohtumised on täiesti mitteformaalsed. Samas leidub gruppe, kes oma tegemistes järgivad väga kindlat formaati.

Sõltumata välisest küljest, on kovisioonile omased kindlad tunnused ning nendes gruppides kehtivad reeglid (nagu nt konfidentsiaalsus, otsese nõuandmise vältimine, ajast kinnipidamine) aitavad kujundada turvalise ja usaldusliku õhkkonna ning hõlbustavad samal ajal kohtumiste läbiviimist ning tagavad kõigi osalejate kaasatuse.

Oluline tegevus kovisioonis on emotsioonide jagamine. Pingelistes situatsioonides osalemine tekitab tugevaid tundeid, kuid sageli ei leidu sobivat kohta ega aega, et neid tundeid saaks väljendada. Mitteväljendatud tunded kipuvad aga segama selget mõtlemist ja asjakohast tegutsemist. Ilma võimaluseta rääkida kellegi ära „oma lugu“ ja selle kaudu vabaneda negatiivsetest tunnetest, ei ole aga inimene valmis astuma järgmist sammu – võtma vastutust probleemi lahendamise osas.

Kuulata kellegi emotsioone – see on võimsaim abistamisvahend, mida keegi iialgi teisele pakkuda saab. Muide, kuulamine võib olla päris raske töö. Eriti siis kui kuuldu tuletab sulle meelde enda probleeme.

Kovisiooni puhul on väga oluline selle käigus kaaslastelt saadav tagasiside – nii kriitiline kui ka toetav. Kuid rõhk on tõepoolest tagasisidel, mitte kaaslase tööalase soorituse hindamisel, samuti „padjaklubidele“ iseloomulikul tagarääkimisel, süüdlaste otsimisel või hukkamõistul. Seepärast saab kovisioon toimida tõeliselt vaid siis kui osalejad on võrdsetes, mitte hierarhilistes suhetes, ega oma üksteise üle formaalset võimu.

Mida kovisioon annab?

Käesoleva aasta kevadel Eestis tegutsevate kovisioonigruppide tegevust uurides, esitasin selle küsimuse oma intervjueeritavatele ja sain selliseid vastuseid:

  • teiste juhtumite kuulamine annab palju ideid oma töö jaoks;

  • julgustust ja toetust, et see kuidas ennast oma tööl tunnen on normaalne;
  • infot, millised võimalused minu töös üldse on; saan tuttavaks kolleegidega ja nemad minuga;
  • uusi teadmisi, mis on edasi antud kontsentreeritult ning kaaslaste poolt, kes on asja iseenda jaoks selgeks teinud;
  • võimaluse tegeleda süsteemselt eneseanalüüsiga;
  • tagasisidet;
  • tajun, et organisatsiooni tasandil on suurenenud ühtekuuluvustunne;
  • saan kinnitust ja jõudu, see aitab teha igapäevatööd;
  • teistele oma probleemidest rääkides hakkan ise ka asjast paremini aru saama;
  • olen kasvanud juhina ja see on teinud enesekindlamaks;
  • võimaldab optimaalsete kulutustega omada parema kvalifikatsiooniga töötajaid;
  • aitab kujundada kaasavat ning toetavat organisatsioonikultuuri;
  • kovisioonigrupi töös osalemine võimaldab igapäeva rutiinist välja tulla ja tegeleda asjadega, mis on olulised.

Suhtlemistreenerite väljaõpe

22.07.2018

Meie ainus avatud kursus 2018. aastal on koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõpe.

Loe edasi ›

Loe meie blogi ›

Uudised

Taas on võimalik õppida suhtlemistreeneriks! Loe edasi ›

Oleme TAZ® hindamisprofiili esindajad Eestis. Loe edasi ›

Alustame vastuvõttu koolitajate-suhtlemistreenerite väljaõppesse 2013-2014 Loe edasi ›