Arenguvestluste “reanimeerimine”

“Siin näete arenguvestlusel viibivat töötajat. Raske öelda, kas tegemist on juhi või tema alluvaga, sest sarnast pilti võib näha mõlemal pool lauda. Halvimal juhul samaaegselt.”

Nii juhatasime sisse meie ettekande täna toimunud Pärnu Konverentside Juhtimiskoolitusel. Valisime arenguvestluste teema, sest sellest mõjusast ja motiveerivast arendusvahendist on paljudes organisatsioonides kujunenud formaalne, tüütu protseduur, mille eesmärki ei mõista ei juhid ega töötajad.

Ettekande slaidid leiate huvi korral siit, kuid et tegemist on peamiselt pildimaterjaliga, ütlen selgituseks ka mõned sõnad.

Enne, kui asuda arenguvestlusi taaselustama, tuleb aru saada, mis põhjus(t)el asi käest ära läks. Põhjused võivad olla näiteks järgmised: Jätka lugemist

Ajusõbralikud loengud

Loeng on koolitusmeetod, mis paljude jaoks seostub igavusega – tülpinud auditoorium talub vaikides sama tülpinud lektori üksluist monoloogi teemal, mis ei huvita kedagi. Halvimal juhul loeb lektor ette oma konspekti, paremal juhul seinale näidatavaid slaide. Tuleb tuttav ette?

Küsimusele, miks ikkagi domineerib “tavaline” loeng kui koolitusvorm, vastas Larissa Jõgi TLÜ Andragoogika õppetooli dotsent nii:  “See on harituse, ettevalmistuse,  kogemuse puudujäägid, mõnede lektorite hoolimatus ÕPPIJA suhtes ja oskamatus mõjustada, kaasata, suhelda “.

Mina omalt poolt lisan, et ükski teine meetod ei varja esineja eesmärgi puudumist nii hästi, kui tavapärane loeng. Kui te koolitajana kasutate  aktiviseerivaid meetodeid ilma selge eesmärgita, siis tõstavad koolitatavad varsti mässu: “miks me seda jama tegema peame!?” Kui te peate eesmärgipäratut loengut, kannatavad kõik vaikides, sest nad on sellega harjunud. Jätka lugemist