Vaata enda nabast kaugemale ehk TEDxTartu

TEDx konverentsist on siin juba korra juttu olnud ( vt http://blog.developdesign.eu/2010/03/ideed-mis-vaarivad-jagamist-tedxtartu/#comments ). Praegu on taas hea võimalus jagada oma värskeid muljeid Tartus toimunud TEDx konverentsilt.Nii nagu TEDi moto lubab – ideed, mis väärivad levitamist – täna ka oli.

Sedapuhku said huvilised konverentsi ettekandeid internetist ja ETV2 jälgida  (viimaseks sessiooniks liitusin ise ka nendega). Kohalolijad said  midagi olulist ettekannetele lisaks – võimaluse suhelda inimestega, keda varem ei tundnud ning nende kaudu uusi mõtteid, ideid, ootamatuid vaatenurki, võimalust jagada oma kahtlusi ja kõhklusi, saada ise inspireeritud ja inspireerida teisi. Just selle kõige pärast tasub TEDx-le  kohale minna.

Mina usun „ristmiku“ fenomeni“ Jätka lugemist

Seekord siis 4+4

Selline tore ütlemine on eesti keeles, et kes koera saba ikka kergitab kui koer mitte ise:)  Seega asun rõõmsalt kergitama;) Nimelt oleme me Kadriga saanud täna kinnituse, et meile on omistatud andragoogi IV kutsekvalifikatsioon. Jah, rõõm on jällegi mõelda, et üks punktkoma on võimalik  professionaalses karjääris panna mõõdetuna kvalifikatsioonitaseme kaudu.

Mis imeloom on andragoog võite ju küsida? Andragooogi ehk täiskasvanute koolitaja kutse saamise üle otsustab sõltumatutest ekspertidest kogutud kutsekomisjon, mille on kokku kutsunud Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras. Komisjon otsustab kutseeksami, portfoolio ja dokumentatsiooni põhjal, kas ja millise taseme võiks esitaja saada. Pean ütlema, et aega, süvenemist ja analüüsi nõudvaim osa oli porfoolio kokkupanek. Seda ilmestab ehk kõige paremini minu 5.a. poja ütlus – ” Tasa , emmet ei tohi segada, ta prindib arvutist kõik välja”.

Kutsetunnistuste pidulik kätteandmine toimub 10.detsembril.

Virtuaalmeeskond on tavatiimist tavalisem

Virtuaalmeeskonna mõiste assotsieerub paljude jaoks tiimiga, mille liikmeid lahutavad suured vahemaad ja ajavööndid. Keegi on Hong-Kongis või Indias, keegi jälle USAs või vähemalt Londonis. Eestlasest virtuaalmeeskondlane seal vahel peab nendega kõige veidramatel kellaaegadel videokonverentse või siis suhtleb töökaaslastega vaid e-posti vahendusel. Parimal juhul teeb mõne telefonikõne ka.

Arvatakse, et tegu on nähtusega, mis puudutab eelkõige rahvusvahelisi firmasid ja projekte. Meie kodukootud väikestes-keskmistes ettevõttetes virtuaalmeeskondi pole, ammugi siis meie riigiasutustes, koolides või tervishoiusüsteemis. Seega pole ka mingit vajadust õppida neis meeskondades edukalt toimetama või neid juhtima.

Tegalikult on olukord suisa vastupidine – on vähe järele jäänud neid inimesi, kes ei kuuluks mõnda või mitmesse virtuaalmeeskonda.

Alustame mõistetest. Virtuaalmeeskonda iseloomustab kaks peamist tunnust: Jätka lugemist

Kui koolitad võõrkeeles

Sel sügisel on juhtunud nii, et olen järjest koolitanud võõrkeeles. Tegemist on olnud Eestis tegutsevate firmade rahvusvaheliste meeskondadega, kus töökeeleks inglise keel. Harva, kui gruppi satub mõni pesueht britt või ameeriklane, kel see keel suus sünnist saati. Enamasti on ka koolitatavate jaoks tegemist teise, kolmanda või neljanda keelega ning koolituse kvaliteeti ei määra mitte üksnes koolitaja keeletase vaid ka osalejate võime temast aru saada. Mis võib olla vägagi erinev.

Olen sõnastanud endale mõned reeglid, mis aitavad keelebarjääre vähendada. Jagan siin oma tähelepanekuid ja soovitusi, ehk on neist abi teistelegi. Jätka lugemist