Teadmusjuhtimine on lihtne

Teadmusjuhtimine raamatud(knowledge management) kõlab hirmutava terminina ja võib jätta mulje, et sellega tegelevad vaid suurkorporatsioonid, kel laialt personalispetsialiste käepärast.
Tegelikult on asi lihtsamast lihtsam. Jutt käib töötajate teadmiste arendamisest läbi:

  • teadmiste loomise
  • teadmiste jagamise
  • teadmiste kasutamise
  • teadmiste säilitamise

Ja vahet pole, kas organisatsioonis töötab kolm või kolmsada (kolm tuhat) inimest. Jätka lugemist

Abiks algajale aruandekirjutajale

market_share_reportOlen parasjagu koostamas kahe uuringu aruandeid. Ühtlasi loen hulgaliselt aruandeid, mida on kirjutanud teised inimesed. Pikapeale hakkavad silma teatud seaduspärsused selles osas, kuidas tõlgendatakse arve.

Alljärgnevatest tabelitest võib abi olla nii nendele, kes ise üritavad numbreid sõnadesse vormida, kui ka nendele, kes loevad ja püüavad mõista teiste inimeste kirjanduslikke katsetusi statistika teemal. Jätka lugemist

Kaks toredat koolituskohta

Oleme otsinud uusi koolituskohti ja leidnud kaks, kuhu tasub minna. Alevivanema_Carl_Schmidti_maja

Esiteks Alevivanema Carl Schmid’ti maja Põltsamaa kesklinnas. Suurteks plussideks on:

  • asukoht Tallinn-Tartu maantee vahetus läheduses. Ilmast ilma on ju nii, et seminaril või koolitusel saavad kokku Tallinna ja Tartu rahvas ning kohtumispaik võiks asuda kuskil vahepeal. Põltsamaale on ka hea bussiühendus ja maja ise asub täitsa “kesklinnas”.  Samas algavad mõnusad jalutusrajad Põltsama jõe kallastel sealtsamast. Jätka lugemist

Organisatsiooni juhtimiseks vajad Facebooki?

Jaroslav Hašeki “Vahva sõduri Švejkiuus valgusloost on mulle meelde jäänud planetoloogiline tõsiasi, et meie maakera sees on teine maakera, mis on esimesest suurem.

Täpselt sama fenomen esineb kõigis organisatsioonides, st. ühe organisatsiooni sees on teine organisatsioon, mis on esimesest suurem.

Jutt käib formaalsest ja mitteformaalsest organisatsioonist. Küllap olete isegi kogenud seda, et “ametlike” strateegiate, poliitikate, struktuuride ja käsuliinide varjus pulbitseb rikas “tegelik” elu. Juht, kes loodab hakkama saada vaid formaalse struktuuri vahenditega avastab kiiresti, et asjad ei liigu just nii, nagu tema tahaks. Jätka lugemist

Kas lätlasel on tõesti 6 varvast?

varbadEi, valdaval enamusel kindlasti ei ole. Aga miks üldse selline nali eestlaste seas levib? Eks ikka selleks, et märkida piire, eristuda ise ja eristada teisi rahvaid ja kultuure.

Multikultuursetes organisatsioonides ja meeskondades, mida meil järjest juurde tekib, on üsna sageli kuulda kurtmist koostööraskuste üle teistest kultuuridest pärit inimestega. “Nad on nii erinevad meist”, ütlevad eestlased ja toovad konkreetseid näiteid: hindust noormees, kes asetab vesteldes käe  eesti mehe reiele,  rootslane, kes kuidagi naljast aru ei saa või sakslane, kes ei räägi temast kaks hierarhia-astet madalamal oleva kolleegiga.

Mõtteviis “nemad on erinevad” on iseenesest jaburnaljakas. Me ju kurdame selle üle, et 8 miljardit inimest pole millegipärast samasugused, kui meie miljonikilluke. Võib-olla oleks arusaamatusi vähem, kui pööraksime vaatepunkti ja tunnistaksime endale, et hoopis meie erineme neist?  Et me kõik oleme miskitpidi erinevad? Ja et soomlasel on samavõrra õigus igatseda käsiraamatut: “Kuidas juhtida eestlast?” kui meil hankida soovitusi: “Kuidas juhtida lätlast?” Jätka lugemist